Edward Lucas: Erdoğan ei ole Putin ning Venemaast ei saa Türgi sõpra ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Sergei Karpuhhin/Reuters/Scanpix

Türgi ja Venemaa presidendi tippkohtumine Peterburis on toonud esile paljutki, mis on Euroopas valesti ja mis võib veelgi halveneda. Samas erinevad need riigid rohkem kui sarnanevad ning oleks vale pidada toda kohtumist ajalooliseks pöördepunktiks, kirjutab ajakirjanik ja kirjanik Edward Lucas oma arvamusartiklis.

Türgi ja Vene liidritel on palju ühist, eriti nende (ebameeldivalt) jõulised ja kahtlustavad isiksused. Samas on kahe riigi vahel erinevusi kaugelt rohkem kui sarnasusi.

Vladimir Putin on purustanud Venemaal opositsiooni. Õigusriik on kõigest fassaad ning valimised kujutavad endast farssi.

Türgis on asjad teisiti. Tõsi, härra Erdoğan põlastab kurdimeelset Rahvademokraatlikku Parteid (HDP) ja on muutnud reegleid sellele kaigaste kodaratesse loopimiseks. Erakonna parlamendisaadikuid ähvardab vahistamisoht. See on taunitav, ent tähtsamad kemalistide ja rahvuslaste parteid (vastavalt CHP ja MHP) võistlevad siiski endiselt valimistel härra Erdoğani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) vastu.

Erinevalt Venemaast ei ole seal valimised pettusest kantud. Tulemused ei ole ette teada ja härra Erdoğan ei saa alati oma tahtmist. Tema võim on saavutatud poliitilise konkurentsi, mitte monopoli tingimustes.

Miski sellest ei anna muidugi alust rahuloluks. Türgi on liikunud aastaid vales suunas ning trendid on nurjunud putši järel kiirenenud. Härra Erdoğan viib riigiametnike seas läbi puhastust, kehtestab meediale piiranguid ja kutsub taastama surmanuhtlust.

See ei ole täiesti õigustamatu. Riigipööre võinuks õnnestuda või tuua kaasa kodusõja.

Samuti tasub meeles pidada, et küllaltki suur osa sellest on Euroopa süü. Me oleme Türgi ees Euroopa Liidu liikmesuse väljavaadet aastakümneid lehvitanud, suutmata samal ajal pidada tõsiseid läbirääkimisi. Me vahendasime kokkulepet Kürpose üle ega suutnud seda seejärel ellu viia.

Isegi euroopameelsed türklased räägivad kibedalt tähelepanematusest ja kahepalgelisusest. Selgub, et meie, eurooplased, oleme oma naaberriikidega läbi käies õõnestanud sõprade positsioone ja julgustanud vaenlasi.

Teoreetiliselt võib Türgi Läänest lahku lüüa ning ameeriklased tohutust Incirliki baasist välja visata. Riik võib taanduda NATO juhtimisstruktuurist, tühistada rändeleppe EL-iga ning moodustada Venemaaga autoritaarse telje, jagades omavahel Musta mere ja isegi Kagu-Euroopa.

Samas ei tundu miski sellest olevat tõenäoline. Erdoğani ja Putini tippkohtumine keskendub rohkem eelmisel aastal Türgi õhuruumis Vene lennuki allatulistamisest tingitud kahju parandamisele. ”Normaalsus" tähendab tulutoovaid kaubandussidemeid – Vene turistid Türgis, Türgi eksport Venemaale. Uuesti on päevakorras kulukas ja raiskav Turkstreami gaasijuhe läbi Musta mere (halb uudis Gazpromi aktsionäridele).

Aga Türgil on jätkuvalt palju võita liidust Läänega ning palju kaotada juhul, kui see peaks lõppema. Erdoğan põlastab jätkuvalt Bashar al-Assadi Süürias. Lääs on parim võimalus selle (Venemaa toetatud) režiimi kõrvaldamiseks. Siin on raske näha mingil kujul ühispositsiooni teket. Kusjuures Türgi on viimastel kuudel üldse pragmaatiliselt suhteid parandanud, isegi selliste riikidega nagu Iisrael.

Julm tõde Lähis-Idas on see, et Venemaa toetab ulatuslikult šiiitlikku Iraani ja selle liitlasi ning sunniitlikud riigid, kelle hulka kuulub ka Türgi, naudivad Lääne laialdast toetust. Siin ei ole niipea muutusi ette näha.

Türgi asub halvas naabruses ning vajab tõsiseid sõpru. Putini Venemaa, ühtaegu nii majanduslik ja poliitiline läbikukkumine, ei ole sellist sõprust võimeline pakkuma praegu ja ehk isegi mitte kunagi.

Edward Lucas on raamatute "Uus külm sõda" ja "Pettus" autor ja ajakirjanik. Ta kirjutab Briti majandusajakirja The Economist ning on Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresident.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema