Edward Lucas: Erdoğan ei ole Putin ning Venemaast ei saa Türgi sõpra ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Sergei Karpuhhin/Reuters/Scanpix

Türgi ja Venemaa presidendi tippkohtumine Peterburis on toonud esile paljutki, mis on Euroopas valesti ja mis võib veelgi halveneda. Samas erinevad need riigid rohkem kui sarnanevad ning oleks vale pidada toda kohtumist ajalooliseks pöördepunktiks, kirjutab ajakirjanik ja kirjanik Edward Lucas oma arvamusartiklis.

Türgi ja Vene liidritel on palju ühist, eriti nende (ebameeldivalt) jõulised ja kahtlustavad isiksused. Samas on kahe riigi vahel erinevusi kaugelt rohkem kui sarnasusi.

Vladimir Putin on purustanud Venemaal opositsiooni. Õigusriik on kõigest fassaad ning valimised kujutavad endast farssi.

Türgis on asjad teisiti. Tõsi, härra Erdoğan põlastab kurdimeelset Rahvademokraatlikku Parteid (HDP) ja on muutnud reegleid sellele kaigaste kodaratesse loopimiseks. Erakonna parlamendisaadikuid ähvardab vahistamisoht. See on taunitav, ent tähtsamad kemalistide ja rahvuslaste parteid (vastavalt CHP ja MHP) võistlevad siiski endiselt valimistel härra Erdoğani Õigluse ja Arengu Partei (AKP) vastu.

Erinevalt Venemaast ei ole seal valimised pettusest kantud. Tulemused ei ole ette teada ja härra Erdoğan ei saa alati oma tahtmist. Tema võim on saavutatud poliitilise konkurentsi, mitte monopoli tingimustes.

Miski sellest ei anna muidugi alust rahuloluks. Türgi on liikunud aastaid vales suunas ning trendid on nurjunud putši järel kiirenenud. Härra Erdoğan viib riigiametnike seas läbi puhastust, kehtestab meediale piiranguid ja kutsub taastama surmanuhtlust.

See ei ole täiesti õigustamatu. Riigipööre võinuks õnnestuda või tuua kaasa kodusõja.

Samuti tasub meeles pidada, et küllaltki suur osa sellest on Euroopa süü. Me oleme Türgi ees Euroopa Liidu liikmesuse väljavaadet aastakümneid lehvitanud, suutmata samal ajal pidada tõsiseid läbirääkimisi. Me vahendasime kokkulepet Kürpose üle ega suutnud seda seejärel ellu viia.

Isegi euroopameelsed türklased räägivad kibedalt tähelepanematusest ja kahepalgelisusest. Selgub, et meie, eurooplased, oleme oma naaberriikidega läbi käies õõnestanud sõprade positsioone ja julgustanud vaenlasi.

Teoreetiliselt võib Türgi Läänest lahku lüüa ning ameeriklased tohutust Incirliki baasist välja visata. Riik võib taanduda NATO juhtimisstruktuurist, tühistada rändeleppe EL-iga ning moodustada Venemaaga autoritaarse telje, jagades omavahel Musta mere ja isegi Kagu-Euroopa.

Samas ei tundu miski sellest olevat tõenäoline. Erdoğani ja Putini tippkohtumine keskendub rohkem eelmisel aastal Türgi õhuruumis Vene lennuki allatulistamisest tingitud kahju parandamisele. ”Normaalsus" tähendab tulutoovaid kaubandussidemeid – Vene turistid Türgis, Türgi eksport Venemaale. Uuesti on päevakorras kulukas ja raiskav Turkstreami gaasijuhe läbi Musta mere (halb uudis Gazpromi aktsionäridele).

Aga Türgil on jätkuvalt palju võita liidust Läänega ning palju kaotada juhul, kui see peaks lõppema. Erdoğan põlastab jätkuvalt Bashar al-Assadi Süürias. Lääs on parim võimalus selle (Venemaa toetatud) režiimi kõrvaldamiseks. Siin on raske näha mingil kujul ühispositsiooni teket. Kusjuures Türgi on viimastel kuudel üldse pragmaatiliselt suhteid parandanud, isegi selliste riikidega nagu Iisrael.

Julm tõde Lähis-Idas on see, et Venemaa toetab ulatuslikult šiiitlikku Iraani ja selle liitlasi ning sunniitlikud riigid, kelle hulka kuulub ka Türgi, naudivad Lääne laialdast toetust. Siin ei ole niipea muutusi ette näha.

Türgi asub halvas naabruses ning vajab tõsiseid sõpru. Putini Venemaa, ühtaegu nii majanduslik ja poliitiline läbikukkumine, ei ole sellist sõprust võimeline pakkuma praegu ja ehk isegi mitte kunagi.

Edward Lucas on raamatute "Uus külm sõda" ja "Pettus" autor ja ajakirjanik. Ta kirjutab Briti majandusajakirja The Economist ning on Varssavis ja Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for European Policy Analysis (CEPA) asepresident.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: BNS



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: