Rahakott plastkaartidest pungil: ID-kaardiga sidumise asemel plaanis mobiilsed lahendused ({{commentsTotal}})

Rahakott ja plastkaardid.
Rahakott ja plastkaardid. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Kuigi tänapäeval võiks kõik isikutuvastamist nõudvad teenused siduda ID-kaardiga, siis juba olemasolevate kliendikaartidega ärid ja teenusepakkujad kaardi "ümberkolimist" ID-kaardile ei plaani. Peamise põhjusena tuuakse ID-kaardi piiratust ja pigem mõlgutatakse mõtteid kaasaegsemast, mobiilsest lahendusest.

Töötukassa suutis avalikkuse ja ministrid välja pahandada täiendava plastkaardi tootmisega, mis osalise või puuduva töövõimega inimestele rahakoti vahele pistetakse. Ehkki ID-kaart kui platvorm on olemas, et sellega siduda vajalikud dokumendid ja kliendikaardid, on osa selle võimaluse valinud, ülejäänud aga jätkavad jäärapäiselt oma plastkaartide väljaandmist.

Riigi ja selle allasutuste teenused on enamasti siiski nüüdseks ID-kaardiga seotud: haigekassakaarti enam olemas ei ole, juhiluba ei pea Eesti piires kaasas kandma, raamatukogudes võib lugejapileti teha ID-kaardi peale. Ka mitmed ärid on sidunud oma kliendikaardi ID-kaardiga: apteegid, raamatupoed, kinod jne.

Kuid mõnest kaardist me ikka ei vabane: nii jääb tallinlastel rahakoti vahele roheline Ühiskaart ja pealinna õppurid saavad sügisest laia kasutusalaga e-õpilaspileti.

Ka enamik toidupoodide kette on välja andnud oma kliendikaardi ning ID-kaardiga sidumist neil plaanis ei ole. Küll aga plaanib enamik neist tulevikus mobiilsele lahendusele üle liikuda. Mõnel suure klientuuriga teenindusettevõttel on see võimalus juba ka loodud, olemasoleva plastkaardi kõrvale.

Tallinna Kaubamaja Grupi kliendikaardina kasutusel olev Partnerkaart ei piirdu soodustustega üksnes kaubamajas ja Selverites, see kehtib enam kui 200 ostukohas üle Eesti: mitmetes apteekides, teatrites, restoranides, majutuskohtades, tanklates, ehitus- ja kingapoodides jne.

Partnerkaardi arendusjuht Rene Paats ütles ERR.ee-le, et ID-kaarti ei ole nad oma oranži plastkaardi asemel kasutusele võtnud selle tehniliste võimaluste piiratuse tõttu.

"Kuna ID-kaardiga saab lojaalsusprogrammi soodustust siduda ainult konkreetse kaupmehe juures, siis ID-kaardi kasutuselevõtt ei võimaldaks enam Partnerkaardi soodustusi koostööpartneri juures saada," põhjendas Paats. "Lisaks Partnerkaardile on Kaubamaja Grupp AS-il koostöös LHV Pangaga ka deebet-krediitkaardi funktsionaalsustega Partner pangakaart, millega on võimalik maksta nii Eestis kui välismaal ja võtta välja sularaha. ID-kaardil maksevõimekus aga puudub," võttis Paats kokku.

Paats selgitas, et maailmapraktikas liiguvad tehnoloogialahendused pigem mobiili, kuivõrd see on enamike inimestega nagunii kõikjal kaasas. Ka Tallinna Kaubamaja Grupp hoiab tehnoloogilistel uuendustel silma peal, näiteks on arendusjärgus Partnerkaardi nutirakendus, mis tähendab, et edaspidi saab Kaubamaja Grupi poodides maksta pelgalt nutitelefoni kasutades - pangakaarti selleks enam vaja ei lähe. Analoogset lahendust kasutab ka näiteks Uber, mis arveldab üksnes nutirakenduse abil.

Ka Estraveli kliendikaardiga saab soodustusi lisaks reisibüroole veel 200 teenusepakkuja juures.

"Soovi korral ei pea plastikkaarti võtma, sest soodustusi saab ka mobiilse kaardi alusel. Telefoni kantakse enamasti ikka kaasas ja paljud meie kliendid kasutavad meeleldi mobiilse kliendikaardi võimalust," selgitas Estraveli pressiesindaja Janika Ritson.

Kui reisibüroosse minnes ei ole tarvis kaarti kaasa võtta, sest isikut saab tuvastada ka nime ja dokumendi alusel, siis ID-kaardi põhist lahendust pole kasutusele võetud samal põhjusel mis Tallinna Kaubamajaski: kõigi koostööpartnerite juures poleks võimalik sellisel juhul kliendikaardi olemasolu tuvastada. Mobiilne kliendikaart aga töötab kõigi koostööpartnerite juures ega koorma täiendava plastkaardiga rahakotti.

Maxima Aitäh-kaarti kasutatakse 80% ostude puhul ning ID-kaardi põhist lahendust kaupluseketil plaanis ei ole. "Kui meie kilendid avaldavad tulevikus tõsist soovi lojaalsuskaardina kasutada ID-kaarti, siis kindlasti arvestame sellega. Kuigi tänapäeva trend Eestis on lojaalsuskaartide ühendamine ID-kaardi külge, siis usun, et ühel hetkel liiguvad kõik, nii maksmine kui ka lojaalsusprogrammid hoopiski mobiili," viitab ka Maxima Eesti turundusjuht Jaanika Terasmaa kaasaegsemale lahendusele.

Ka tanklakett Neste ei kasuta ID-kaardi põhist lahendust, vaid on klientidele eraldi plastkaardi rahakoti vahele pistmiseks andnud. "Oleme ka Nestes liikumas lihtsamate ning mugavamate lahenduste poole ning ID-kaardi mõtted on ka meil laual olnud. Tehnoloogia kiire areng aga võimaldab juba täna luua veelgi kaasaegsemaid lahendusi kui ID-kaart ning koostöös partneritega me nende võimaluste kaardistamisega ka tegeleme," viitas ka Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ilmselt pigem mobiilsele lahendusele.

Tarbijate ühistu poodidekett Coop, mis tegutseb enamasti väiksemates maapiirkondades, on varustanud oma kliendid Säästukaardiga ega kavatse seda esialgu välja vahetada. Oma kaarti kasutatakse seetõttu, et see on tunduvalt pikema ajalooga kui ID-kaart.

"Juba täna on Coopil lisaks Säästukaardile kasutusel näiteks Säästukaart Pluss, mis lisaks kliendikaardi funktsioonile asendab paljudes maapiirkondades tavapärast pangakaarti, võimaldades sellega nii maksta kui ka sularaha välja võtta enam kui 350 kauplusest üle Eesti. Arvestades seda, et suurpangad sulgevad kontoreid ja pangaautomaate maapiirkondades, on Säästukaart Pluss juba paljudes Eesti piirkondades sisuliselt ainus võimalus selleks," kommenteeris Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Küll aga ei välista Coop mingeid kaasaegsemaid lahendusi kunagi edaspidi.

Päris kõigist kliendikaartidest ilmselt niipea siiski veel lahti ei saa - ikka jääb väikeseid ärisid, kes eelistavad anda paber- või plastkaardi, millele templeid koguda või soodustust saada. Kuid tulevik on mobiilsete, mitte ID-kaardi põhiste lahenduste päralt. Nii et häda sellele, kes siis telefoni koju peaks unustama.



Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

hõlmikpuuhõlmikpuu
Tallinna kuulus hõlmikpuu vajab abi

Tallinnas Peeter Süda tänava ja Pärnu maantee nurgal kasvav ning mõnekümne aasta eest Estonia uue maja ehitust takistanud hõlmikpuu vajab Eesti Dendroloogia Seltsi hinnangul abi.

HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.

Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, tulevikuravimist on siiski vara rääkida

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.