Rahakott plastkaartidest pungil: ID-kaardiga sidumise asemel plaanis mobiilsed lahendused ({{commentsTotal}})

Rahakott ja plastkaardid.
Rahakott ja plastkaardid. Autor/allikas: Merilin Pärli/ERR

Kuigi tänapäeval võiks kõik isikutuvastamist nõudvad teenused siduda ID-kaardiga, siis juba olemasolevate kliendikaartidega ärid ja teenusepakkujad kaardi "ümberkolimist" ID-kaardile ei plaani. Peamise põhjusena tuuakse ID-kaardi piiratust ja pigem mõlgutatakse mõtteid kaasaegsemast, mobiilsest lahendusest.

Töötukassa suutis avalikkuse ja ministrid välja pahandada täiendava plastkaardi tootmisega, mis osalise või puuduva töövõimega inimestele rahakoti vahele pistetakse. Ehkki ID-kaart kui platvorm on olemas, et sellega siduda vajalikud dokumendid ja kliendikaardid, on osa selle võimaluse valinud, ülejäänud aga jätkavad jäärapäiselt oma plastkaartide väljaandmist.

Riigi ja selle allasutuste teenused on enamasti siiski nüüdseks ID-kaardiga seotud: haigekassakaarti enam olemas ei ole, juhiluba ei pea Eesti piires kaasas kandma, raamatukogudes võib lugejapileti teha ID-kaardi peale. Ka mitmed ärid on sidunud oma kliendikaardi ID-kaardiga: apteegid, raamatupoed, kinod jne.

Kuid mõnest kaardist me ikka ei vabane: nii jääb tallinlastel rahakoti vahele roheline Ühiskaart ja pealinna õppurid saavad sügisest laia kasutusalaga e-õpilaspileti.

Ka enamik toidupoodide kette on välja andnud oma kliendikaardi ning ID-kaardiga sidumist neil plaanis ei ole. Küll aga plaanib enamik neist tulevikus mobiilsele lahendusele üle liikuda. Mõnel suure klientuuriga teenindusettevõttel on see võimalus juba ka loodud, olemasoleva plastkaardi kõrvale.

Tallinna Kaubamaja Grupi kliendikaardina kasutusel olev Partnerkaart ei piirdu soodustustega üksnes kaubamajas ja Selverites, see kehtib enam kui 200 ostukohas üle Eesti: mitmetes apteekides, teatrites, restoranides, majutuskohtades, tanklates, ehitus- ja kingapoodides jne.

Partnerkaardi arendusjuht Rene Paats ütles ERR.ee-le, et ID-kaarti ei ole nad oma oranži plastkaardi asemel kasutusele võtnud selle tehniliste võimaluste piiratuse tõttu.

"Kuna ID-kaardiga saab lojaalsusprogrammi soodustust siduda ainult konkreetse kaupmehe juures, siis ID-kaardi kasutuselevõtt ei võimaldaks enam Partnerkaardi soodustusi koostööpartneri juures saada," põhjendas Paats. "Lisaks Partnerkaardile on Kaubamaja Grupp AS-il koostöös LHV Pangaga ka deebet-krediitkaardi funktsionaalsustega Partner pangakaart, millega on võimalik maksta nii Eestis kui välismaal ja võtta välja sularaha. ID-kaardil maksevõimekus aga puudub," võttis Paats kokku.

Paats selgitas, et maailmapraktikas liiguvad tehnoloogialahendused pigem mobiili, kuivõrd see on enamike inimestega nagunii kõikjal kaasas. Ka Tallinna Kaubamaja Grupp hoiab tehnoloogilistel uuendustel silma peal, näiteks on arendusjärgus Partnerkaardi nutirakendus, mis tähendab, et edaspidi saab Kaubamaja Grupi poodides maksta pelgalt nutitelefoni kasutades - pangakaarti selleks enam vaja ei lähe. Analoogset lahendust kasutab ka näiteks Uber, mis arveldab üksnes nutirakenduse abil.

Ka Estraveli kliendikaardiga saab soodustusi lisaks reisibüroole veel 200 teenusepakkuja juures.

"Soovi korral ei pea plastikkaarti võtma, sest soodustusi saab ka mobiilse kaardi alusel. Telefoni kantakse enamasti ikka kaasas ja paljud meie kliendid kasutavad meeleldi mobiilse kliendikaardi võimalust," selgitas Estraveli pressiesindaja Janika Ritson.

Kui reisibüroosse minnes ei ole tarvis kaarti kaasa võtta, sest isikut saab tuvastada ka nime ja dokumendi alusel, siis ID-kaardi põhist lahendust pole kasutusele võetud samal põhjusel mis Tallinna Kaubamajaski: kõigi koostööpartnerite juures poleks võimalik sellisel juhul kliendikaardi olemasolu tuvastada. Mobiilne kliendikaart aga töötab kõigi koostööpartnerite juures ega koorma täiendava plastkaardiga rahakotti.

Maxima Aitäh-kaarti kasutatakse 80% ostude puhul ning ID-kaardi põhist lahendust kaupluseketil plaanis ei ole. "Kui meie kilendid avaldavad tulevikus tõsist soovi lojaalsuskaardina kasutada ID-kaarti, siis kindlasti arvestame sellega. Kuigi tänapäeva trend Eestis on lojaalsuskaartide ühendamine ID-kaardi külge, siis usun, et ühel hetkel liiguvad kõik, nii maksmine kui ka lojaalsusprogrammid hoopiski mobiili," viitab ka Maxima Eesti turundusjuht Jaanika Terasmaa kaasaegsemale lahendusele.

Ka tanklakett Neste ei kasuta ID-kaardi põhist lahendust, vaid on klientidele eraldi plastkaardi rahakoti vahele pistmiseks andnud. "Oleme ka Nestes liikumas lihtsamate ning mugavamate lahenduste poole ning ID-kaardi mõtted on ka meil laual olnud. Tehnoloogia kiire areng aga võimaldab juba täna luua veelgi kaasaegsemaid lahendusi kui ID-kaart ning koostöös partneritega me nende võimaluste kaardistamisega ka tegeleme," viitas ka Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ilmselt pigem mobiilsele lahendusele.

Tarbijate ühistu poodidekett Coop, mis tegutseb enamasti väiksemates maapiirkondades, on varustanud oma kliendid Säästukaardiga ega kavatse seda esialgu välja vahetada. Oma kaarti kasutatakse seetõttu, et see on tunduvalt pikema ajalooga kui ID-kaart.

"Juba täna on Coopil lisaks Säästukaardile kasutusel näiteks Säästukaart Pluss, mis lisaks kliendikaardi funktsioonile asendab paljudes maapiirkondades tavapärast pangakaarti, võimaldades sellega nii maksta kui ka sularaha välja võtta enam kui 350 kauplusest üle Eesti. Arvestades seda, et suurpangad sulgevad kontoreid ja pangaautomaate maapiirkondades, on Säästukaart Pluss juba paljudes Eesti piirkondades sisuliselt ainus võimalus selleks," kommenteeris Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Küll aga ei välista Coop mingeid kaasaegsemaid lahendusi kunagi edaspidi.

Päris kõigist kliendikaartidest ilmselt niipea siiski veel lahti ei saa - ikka jääb väikeseid ärisid, kes eelistavad anda paber- või plastkaardi, millele templeid koguda või soodustust saada. Kuid tulevik on mobiilsete, mitte ID-kaardi põhiste lahenduste päralt. Nii et häda sellele, kes siis telefoni koju peaks unustama.



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: