Tallinna koolid lähevad sügisest üle ühtsele e-õpilaspiletile ({{commentsTotal}})

Kõik Tallinna koolid teevad sügisel tehnoloogilise arenguhüppe, kui kasutusele võetakse e-õpilaspiletid, mis toimivad nii ühistranspordikaardi, raamatukogu lugejapileti kui toiduarvestajana sööklas.

Paberõpilaspiletid, mis kõlbasid vaid õpilassoodustuse õiguse tõendamiseks, on sellest sügisest Tallinnas ajalugu: asemele tulevad digitaalsed õpilaspiletid, mis "avavad kõik uksed".

E-õpilaspilet oli seni kasutusel juba 15 pealinna koolis, kes olid teinud seda omal algatusel, ning nende funktsionaalsus oli väga erinev: mõnes toimis see vaid isikutunnistusena, millega sai ühistranspordis tasuta sõita, teistel oli juures ka kooliuste avamise funktsionaalsus.

Nüüd otsustas Tallinna haridusamet, et aeg on moodne lahendus kõigis koolides kasutusele võtta. Sel suvel ongi Tallinna koolides toimetanud riigihanke võitja AS Valnes, kes paigaldab digitaalsed tuvastid välisukse, söökla ja raamatukogu juurde, et e-õpilaspilet neis kõigis kasutatav oleks.

"See teeb elu tunduvalt lihtsamaks - sööklaarvestust on lihtsam pidada, ühistranspordis saab üksnes selle kaardiga sõita, ei pea end enam täiendavalt tõestama ja tuvastama. Seega Ühiskaarti täiendavalt kaasas kandma ei pea. Lisaks saab sellega mõnes koolis ka dokumente printida või isiklikku koolikappi avada," avas Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala digitaalse õpilaspileti kasutusulatust.

Rannala selgitab, et valvelaudadesse tulevad kaamerad, mis võimaldavad näha, kes ukse taga on - sedasi saab sisse lasta üksnes soovitud külalised.

"Loodame selle käiguga parandada oluliselt koolide turvalisust - edaspidi on kõik välisuksed kinni, sisse pääseb ainult kaardiga. Turvalisust pole kunagi liiga palju," põhjendab ta.

Rannala möönab, et kui koolis saab ringi liikuda ainult kaardiga, tekivad koheselt ka igapäevased probleemid väikeste tuulepeadega, kes selle kas koju on unustanud või ära on kaotanud, kuid siiski hindab ta tehnoloogiliselt võimekamat lahendust paremaks senisest "analooglahendusest" - paberil õpilaspiletist.

ID-kaart ei sobinud

Linna esimene soov oli õpilaspilet ID-kaardiga siduda, kuid selle tehnoloogia ei sobinud. "ID-kaardiga saab isikut tuvastada ainult kaarti kuhugi sisse pannes, see ei ole eemalt loetav, vaid vajab füüsilist seadet, mis infot loeb. ID-kaardi sisestamine kusagile ühistranspordis oleks liiga kohmakas, ehkki see oleks praktiline ja mugav lahendus," möönis Rannala. Ta avaldas lootust, et ka ID-kaart ka areneb, sest eks nemadki lähtu põhimõttest, et mida vähem asju kaasa peab tassima, seda parem.

Alternatiiv oleks siduda õpilaspilet hoopis mobiiltelefoniga, nii et füüsilist kaarti polekski vaja - mõni kool on ka sellist lahendust kasutanud. Telefonipõhise lahenduse miinusena toob Rannala välja aga selle, et eelduseks on nutitelefoni olemasolu igal õpilasel, ehkki küllap on vaid aja küsimus, millal nutitelefonist saab sama elementaarne koolivahend kui ranitsast või pinalist.

 

 



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: