Tallinna koolid lähevad sügisest üle ühtsele e-õpilaspiletile ({{commentsTotal}})

Kõik Tallinna koolid teevad sügisel tehnoloogilise arenguhüppe, kui kasutusele võetakse e-õpilaspiletid, mis toimivad nii ühistranspordikaardi, raamatukogu lugejapileti kui toiduarvestajana sööklas.

Paberõpilaspiletid, mis kõlbasid vaid õpilassoodustuse õiguse tõendamiseks, on sellest sügisest Tallinnas ajalugu: asemele tulevad digitaalsed õpilaspiletid, mis "avavad kõik uksed".

E-õpilaspilet oli seni kasutusel juba 15 pealinna koolis, kes olid teinud seda omal algatusel, ning nende funktsionaalsus oli väga erinev: mõnes toimis see vaid isikutunnistusena, millega sai ühistranspordis tasuta sõita, teistel oli juures ka kooliuste avamise funktsionaalsus.

Nüüd otsustas Tallinna haridusamet, et aeg on moodne lahendus kõigis koolides kasutusele võtta. Sel suvel ongi Tallinna koolides toimetanud riigihanke võitja AS Valnes, kes paigaldab digitaalsed tuvastid välisukse, söökla ja raamatukogu juurde, et e-õpilaspilet neis kõigis kasutatav oleks.

"See teeb elu tunduvalt lihtsamaks - sööklaarvestust on lihtsam pidada, ühistranspordis saab üksnes selle kaardiga sõita, ei pea end enam täiendavalt tõestama ja tuvastama. Seega Ühiskaarti täiendavalt kaasas kandma ei pea. Lisaks saab sellega mõnes koolis ka dokumente printida või isiklikku koolikappi avada," avas Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala digitaalse õpilaspileti kasutusulatust.

Rannala selgitab, et valvelaudadesse tulevad kaamerad, mis võimaldavad näha, kes ukse taga on - sedasi saab sisse lasta üksnes soovitud külalised.

"Loodame selle käiguga parandada oluliselt koolide turvalisust - edaspidi on kõik välisuksed kinni, sisse pääseb ainult kaardiga. Turvalisust pole kunagi liiga palju," põhjendab ta.

Rannala möönab, et kui koolis saab ringi liikuda ainult kaardiga, tekivad koheselt ka igapäevased probleemid väikeste tuulepeadega, kes selle kas koju on unustanud või ära on kaotanud, kuid siiski hindab ta tehnoloogiliselt võimekamat lahendust paremaks senisest "analooglahendusest" - paberil õpilaspiletist.

ID-kaart ei sobinud

Linna esimene soov oli õpilaspilet ID-kaardiga siduda, kuid selle tehnoloogia ei sobinud. "ID-kaardiga saab isikut tuvastada ainult kaarti kuhugi sisse pannes, see ei ole eemalt loetav, vaid vajab füüsilist seadet, mis infot loeb. ID-kaardi sisestamine kusagile ühistranspordis oleks liiga kohmakas, ehkki see oleks praktiline ja mugav lahendus," möönis Rannala. Ta avaldas lootust, et ka ID-kaart ka areneb, sest eks nemadki lähtu põhimõttest, et mida vähem asju kaasa peab tassima, seda parem.

Alternatiiv oleks siduda õpilaspilet hoopis mobiiltelefoniga, nii et füüsilist kaarti polekski vaja - mõni kool on ka sellist lahendust kasutanud. Telefonipõhise lahenduse miinusena toob Rannala välja aga selle, et eelduseks on nutitelefoni olemasolu igal õpilasel, ehkki küllap on vaid aja küsimus, millal nutitelefonist saab sama elementaarne koolivahend kui ranitsast või pinalist.

 

 



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: