Renzit kritiseeritakse eriüksuslaste väidetava Liibüas viibimise tõttu ({{commentsTotal}})

Itaalia eriüksuslased Saksamaal õppusel.
Itaalia eriüksuslased Saksamaal õppusel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Itaalia peaminister Matteo Renzi sattus neljapäeval kriitikatule alla pärast väidet, et saatis Liibüasse Itaalia eriüksuslasi ilma parlamendi heakskiiduta.

Valitsus keeldub meedias levivat väidet kinnitamast või ümber lükkamast. Meedia andmeil saadeti Liibüasse kümneid eriüksuslasi, kes aitavad Liibüa ühtsusvalitsuse vägesid demineerimisel ning annavad neile väljaõpet.

Praegu võitlevad ühtsusvalitsusele lojaalsed sõdurid Sirte linnas äärmusrühmitusega ISIS.

"Meil pole Liibüas sõjalist missiooni. Kui oleks, siis parlament teaks seda," ütles välisminister Paolo Gentiloni usutluses päevalehele Corriere della Sera.

Vastuseks küsimusele, kas parlamendi teavitamisnõue kehtib ka salateenistuse tegevusele, ütles Gentiloni: "Ma ei kommenteeri salastatud iseloomuga operatsioone."

Parlament kiitis möödunud aastal heaks vastuolulise seadusmuudatuse, mille alusel saab peaminister saata eriüksuslasi lahingukolletesse luuremissioonile ilma parlamendi loata. Sellest tuleb teavitada salateenistuse üle järelevalvet pidavat parlamendikomisjoni, kuid seda ei pea avalikustama.

Itaalia meedia andmeil teavitati komisjoni eriüksuslaste saatmisest salaja möödunud nädalal.

Väidetav samm tehti pärast seda, kui Renzi teatas, et lubas USA sõjalennukitel ja droonidel kasutada Sirtele õhulöökide sooritamiseks Itaalia õhuruumi ja sõjabaase.

Opositsioon süüdistab peaministrit seaduse kuritarvitamises ning Itaalia sõtta viimises.

"Kõnealune artikkel räägib selgelt luureoperatsioonide toetamisest, millel pole mitte mingit pistmist sellega, mida meie eriüksuslased Liibüas (praegu) teevad," ütlesid saadikud erakonnast Viie Tähe Liikumine.

"Esmalt tehti järeleandmisi õhuväebaaside asjus ning nüüd saadeti meie sõdurid kohapeale. Sellega on valitsus sisuliselt viinud Itaalia sõjakoldesse ilma, et oleks läbinud parlamendi," öeldi avalduses.

Praeguse seisuga on valitsus tunnistanud ainult seda, et oli seotud haavatasaanud ühtsusvalitsuse sõdurite evakueerimisega hospidalidesse.

Viimased arvamusküsitlused näitavad, et üle 80 protsendi itaallastest on vastu riigi sõjalisele sekkumisele Liibüas.

Rooma tegi ettepaneku juhtida rahvusvahelist rahuvalveüksust Itaalia endises koloonias juhul, kui Liibüa valitsus seda küsib ja ÜRO selle heaks kiidab.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: