Türgi võimud otsivad "kaduma läinud" diplomaate ({{commentsTotal}})

Türgi suursaatkond Ateenas.
Türgi suursaatkond Ateenas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi võimud otsivad taga kaht diplomaati, kes kutsuti pärast juulikuist riigipöördekatset tagasi kodumaale, kuid kes pole siiani Ankarasse ilmunud.

Türgi välisministeerium on nõudnud, et kõik riigipöördekatse järel Ankarasse kutsutud diplomaadid peavad kodumaale saabuma hiljemalt tänaseks. Vastasel juhul alustatakse nende vastu menetlust, rõhutati omakorda justiitsministeeriumist, vahendas Reuters.

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu tunnistas, et kaks Kreekas töötanud sõjaväeatašeed põgenesid tõepoolest Itaaliasse, kuid Ankara soovib nende väljaandmist. Samuti märkis ta, et mõned kodumaale naasmisest hoidunud diplomaadid saadi kätte välismaal ning et mõned olevat endiselt "jooksus".

Kreeka välisministeeriumist öeldi kommentaariks, et kaks atašeed põgenesid Itaaliasse enne, kui Türgi nõudis nende tagasi saatmist ning enne seda, kui nende diplomaatilised passid tühistati.

Välisminister Cavusoglu selgitas telekanalile NTV antud intervjuus, et näiteks Kuveidis paiknenud sõjaväeatašee oli üritanud Saudi Araabiasse põgeneda, kuid saadeti hoopis koju tagasi. Samuti olevat kaks Afganistanis viibinud Türgi kindralit saadud kätte Dubais ning sealt siis Türki saadetud.

Varem teatati ka kolmandast kadunuks jäänud sõjaväeatašeest. Hiljem täpsustati Türgi Bosnia ja Hertsegoviinas asuvast saatkonnast, et sealne sõjaväeatašee pole kuhugi kadunud ning lisaks polevat teda ka tagasi Ankarasse kutsutud.

Praeguse seisuga on teadmata kadunuks jäänud rohkem kui 160 Türgi armee sõdurit või ohvitseri, kellega võimud soovivad eelmisel kuul aset leidnud riigipöördekatse asjus vestelda. Nende seas on ka 9 kindralit.

Eile teatati sellest, kuidas USA-s paiknevas NATO arendus- ja ümberkujundamise väejuhatuses teeniv Türgi ohvitser esitas Ameerika Ühendriikide võimudele varjupaigataotluse pärast seda, kui ta seoses juulikuise riigipöördekatsega tagasi kodumaale kutsuti.

Diplomaatide tagasikutsumine on seotud Güleni-vastase kampaaniaga

Diplomaatide tagasikutsumine on osa võimude riigipöördekatsele järgnenud kampaaniast, mille raames on vahistatud, vallandatud või uurimise alla võetud kümneid tuhandeid sõdureid, politseinikke ja ametnikke, keda kahtlustatakse seotuses ismalivaimulik Fethullah Güleni liikumisega.

Täna täpsustatud andmete kohaselt on riigipöördekatsega seoses kinni peetud 17 740 inimest, kellest 5685 on ka täna endiselt vahi all. Avalikust teenistusest on tänaseks vallandatud 76 100 inimest. Haridusvaldkonnas on vallandatuid näiteks rohkem kui 27 000.

Ankara süüdistab riigipöördekatses USA-s elavat Gülenit ja tema järgijaid ning USA-lt nõutakse Güleni kiiremas korras väljaandmist. Washington on öelnud, et Güleni väljaandmise küsimus otsustatakse tavapärase juriidilise protsessi raames, mille üheks eelduseks on ka Türgi võimude poolt esitatavad tõendid.

Gülen ise on Türgi võimude süüdistused tagasi lükanud ja öelnud, et riigipöördekatse olevat hoopis president Recep Tayyip Erdogani enda poolt lavastatud, et saada ettekääne riigis võim veelgi rohkem enda kätte võtta.

Toimetaja: Laur Viirand



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema