Riigiprokuratuuri hinnangul tuleb surmaga lõppenud Toomemäe kaklust uuesti uurida ({{commentsTotal}})

Riigiprokuratuur.
Riigiprokuratuur. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigiprokuratuur otsustas uuendada kriminaalmenetluse, millega uuriti talvel Toomemäel toimunud surmaga lõppenud kaklust. Kriminaalmenetlus lõpetati juunis, sest Lõuna ringkonnaprokuratuuri uurimine jõudis järeldusele, et tegu oli hädakaitsega.

Hukkunu lähedased kasutasid õigust lõpetamine vaidlustada ja prokuratuur uuendas menetluse, kirjutas Delfi.

"Kinnitame, et mainitud määrus vaidlustati ning prokuratuur uuendas menetluse selleks, et välja selgitada, kas kaebuses välja toodud väited leiavad kinnituse või mitte," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina.

Lõuna ringkonnaprokuratuur jõudis varem arvamusele, et tegu oli hädakaitsega

Tartus Toomemäel möödunud aasta jõulude ajal inimelu nõudnud kahe seltskonna tüli kellelegi kriminaalsüüdistust ei too, kuna tõendid viitavad üheselt sellele, et hukkunu oli ise kakluse algataja ja kellelgi ei olnud tahtlust talle surmavaid vigastusi tekitada, kirjutas BNS 16. juunil.

Eelmise aasta 27. detsembri varahommikul laekus häirekeskusele teade selle kohta, et Toomemäel toimus kahe seltskonna vahel kaklus. Sündmuskohale jõudnud politseipatrull nägi sealsamas kolme meest, kellest üks, 45-aastane Toomas oli teadvuseta murul pikali. Vaatamata politseiametnike ning hiljem kohale saabunud meedikute pingutustele suri mees sündmuskohal.

Juhtunu asjaolude selgitamiseks alustas Tartu politsei kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmist, samas kriminaalsüüdistuse esitamiseni menetlus ei jõudnudki. Nimelt selgus juhtunu uurimisel, et traagilise lõpuni viinud sündmused said alguse juba pärast kella 6 hommikul Rüütli tänaval asuvas pubis, kus viibisid kaks seltskonda.

Seal tungis baarileti ääres seisnud mees kallale kõrval olnud noormehele, lüües viimast rusikaga kolm korda pea piirkonda. Koheselt sekkusid teised pubis viibinud isikud rüselusse ning tõrjusid ründaja ja temaga kaasas olnud tuttavad pubist välja.

Rünnaku ohvriks langenud noormees ja temaga koos aega veetnud kuus meest jäid pubisse edasi. Umbes kümme minutit hiljem väljus noorte seltskond baarist ja suundus Toomemäe poole eesmärgiga jõuda ühe seltskonnas viibinud noormehe elukohta. Pubist mõnikümmend meetrit eemal seisis seltskond, kelle hulgas oli mees, kes eelnevalt ründas noormeest pubis.

Vahepeal oli üks ründajaga kaasas olnud mees helistanud 45-aastasele Toomasele, kes samal ajal viibis ööklubis, ja kutsus viimast nende juurde. Noorte seltskond möödus ootajatest ja suundus edasi ülikooli peahoone poole. Sel ajal liitus teise seltskonnaga Toomas ning kolmekesi otsustati järgneda noortele eesmärgiga küsida selgitust pubis juhtunu kohta.

Noormeestele järgnejad said noored kätte ülikooli peahoone taga Toomemäe trepi juures, kus sama mees, kes oli eelnevalt käitunud agressiivselt pubis, ründas ühte noormeestest, lüües teda kaasas olnud vihmavarjuga näkku. Samal ajal tungis Toomas kahele noormehele kallale. Tekkis üldine kaklus, mis lõppes ühe inimese surmaga, tõdeb Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Kriminaalasjas läbiviidud kohtumeditsiini ekspertiis tuvastas, et hukkunu surma põhjuseks oli pea kinnine tömp trauma kombineerituna vere ja oksemasside aspiratsiooniga hingamisteedesse. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et rusikalöögid tabasid hukkunut otse näkku. Hukkunule sai saatuslikuks lisaks saadud vigastustele alkoholijoobe, teadvusekaotuse ja ilmselt selili lamama jäämise koosmõju, mille tagajärjel ta lämbus sündmuskohal.

"Tänu Tartus paiknevatele turvakaameratele tuvastasid uurijad need isikud, kes ründasid ning käitusid agressiivselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid, milledeks on eelkõige turvakaamerate salvestised, asjaosaliste ütlused ning kohtumeditsiini ekspertiis, osundasid üheselt asjaolule, et algselt peale juhtunut meedias kannatanutena esinenud isikud osutusid hoopis ründajateks. Tõendid kinnitasid ründajate õigusvastast tegevust ja rünnatavate õigust enesekaitsele," kommenteeris uurimise juht, Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva.

"Eesti on õigusriik, kus kehtiva seaduse alusel on igal inimesel õigus end ebaseadusliku ründe eest kaitsta. Küll aga peab kaitsetegevus olema proportsionaalne rünnakuga ja ei tohi ületada hädakaitse piire. Antud juhtumi puhul vastati rünnakule, kus ründajad kasutasid vihmavarju käepide ja rusikahoope. On jõutud järelduseni, et kõnealuse rünnaku tõrjumine rusikahoopidega oli seadusega kooskõlas," lisas prokurör.

Kõike eeltoodud arvesse võttes lõpetas politsei prokuratuuri loal kriminaalmenetluse.

Hukkunu lähedased on kriminaaltoimikuga tutvunud ning tema elukaaslasele on edastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, mis hiljem vaidlustati riigiprokuratuuris.

Mis puudutab kahte meest, kellest üks oli eelnevalt pubis korduvalt löönud rusikaga näkku ühele noormehele ja hiljem ründas koos sõpradega Toomemäel noormehi, siis nende suhtes on kriminaalasi eraldatud ning kahele mehele on esitatud kahtlustus avalikus kohas käitumisnõuete rikkumises vägivallaga.

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: