Riigiprokuratuuri hinnangul tuleb surmaga lõppenud Toomemäe kaklust uuesti uurida ({{commentsTotal}})

Riigiprokuratuur.
Riigiprokuratuur. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigiprokuratuur otsustas uuendada kriminaalmenetluse, millega uuriti talvel Toomemäel toimunud surmaga lõppenud kaklust. Kriminaalmenetlus lõpetati juunis, sest Lõuna ringkonnaprokuratuuri uurimine jõudis järeldusele, et tegu oli hädakaitsega.

Hukkunu lähedased kasutasid õigust lõpetamine vaidlustada ja prokuratuur uuendas menetluse, kirjutas Delfi.

"Kinnitame, et mainitud määrus vaidlustati ning prokuratuur uuendas menetluse selleks, et välja selgitada, kas kaebuses välja toodud väited leiavad kinnituse või mitte," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina.

Lõuna ringkonnaprokuratuur jõudis varem arvamusele, et tegu oli hädakaitsega

Tartus Toomemäel möödunud aasta jõulude ajal inimelu nõudnud kahe seltskonna tüli kellelegi kriminaalsüüdistust ei too, kuna tõendid viitavad üheselt sellele, et hukkunu oli ise kakluse algataja ja kellelgi ei olnud tahtlust talle surmavaid vigastusi tekitada, kirjutas BNS 16. juunil.

Eelmise aasta 27. detsembri varahommikul laekus häirekeskusele teade selle kohta, et Toomemäel toimus kahe seltskonna vahel kaklus. Sündmuskohale jõudnud politseipatrull nägi sealsamas kolme meest, kellest üks, 45-aastane Toomas oli teadvuseta murul pikali. Vaatamata politseiametnike ning hiljem kohale saabunud meedikute pingutustele suri mees sündmuskohal.

Juhtunu asjaolude selgitamiseks alustas Tartu politsei kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb tapmist, samas kriminaalsüüdistuse esitamiseni menetlus ei jõudnudki. Nimelt selgus juhtunu uurimisel, et traagilise lõpuni viinud sündmused said alguse juba pärast kella 6 hommikul Rüütli tänaval asuvas pubis, kus viibisid kaks seltskonda.

Seal tungis baarileti ääres seisnud mees kallale kõrval olnud noormehele, lüües viimast rusikaga kolm korda pea piirkonda. Koheselt sekkusid teised pubis viibinud isikud rüselusse ning tõrjusid ründaja ja temaga kaasas olnud tuttavad pubist välja.

Rünnaku ohvriks langenud noormees ja temaga koos aega veetnud kuus meest jäid pubisse edasi. Umbes kümme minutit hiljem väljus noorte seltskond baarist ja suundus Toomemäe poole eesmärgiga jõuda ühe seltskonnas viibinud noormehe elukohta. Pubist mõnikümmend meetrit eemal seisis seltskond, kelle hulgas oli mees, kes eelnevalt ründas noormeest pubis.

Vahepeal oli üks ründajaga kaasas olnud mees helistanud 45-aastasele Toomasele, kes samal ajal viibis ööklubis, ja kutsus viimast nende juurde. Noorte seltskond möödus ootajatest ja suundus edasi ülikooli peahoone poole. Sel ajal liitus teise seltskonnaga Toomas ning kolmekesi otsustati järgneda noortele eesmärgiga küsida selgitust pubis juhtunu kohta.

Noormeestele järgnejad said noored kätte ülikooli peahoone taga Toomemäe trepi juures, kus sama mees, kes oli eelnevalt käitunud agressiivselt pubis, ründas ühte noormeestest, lüües teda kaasas olnud vihmavarjuga näkku. Samal ajal tungis Toomas kahele noormehele kallale. Tekkis üldine kaklus, mis lõppes ühe inimese surmaga, tõdeb Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Kriminaalasjas läbiviidud kohtumeditsiini ekspertiis tuvastas, et hukkunu surma põhjuseks oli pea kinnine tömp trauma kombineerituna vere ja oksemasside aspiratsiooniga hingamisteedesse. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et rusikalöögid tabasid hukkunut otse näkku. Hukkunule sai saatuslikuks lisaks saadud vigastustele alkoholijoobe, teadvusekaotuse ja ilmselt selili lamama jäämise koosmõju, mille tagajärjel ta lämbus sündmuskohal.

"Tänu Tartus paiknevatele turvakaameratele tuvastasid uurijad need isikud, kes ründasid ning käitusid agressiivselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid, milledeks on eelkõige turvakaamerate salvestised, asjaosaliste ütlused ning kohtumeditsiini ekspertiis, osundasid üheselt asjaolule, et algselt peale juhtunut meedias kannatanutena esinenud isikud osutusid hoopis ründajateks. Tõendid kinnitasid ründajate õigusvastast tegevust ja rünnatavate õigust enesekaitsele," kommenteeris uurimise juht, Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva.

"Eesti on õigusriik, kus kehtiva seaduse alusel on igal inimesel õigus end ebaseadusliku ründe eest kaitsta. Küll aga peab kaitsetegevus olema proportsionaalne rünnakuga ja ei tohi ületada hädakaitse piire. Antud juhtumi puhul vastati rünnakule, kus ründajad kasutasid vihmavarju käepide ja rusikahoope. On jõutud järelduseni, et kõnealuse rünnaku tõrjumine rusikahoopidega oli seadusega kooskõlas," lisas prokurör.

Kõike eeltoodud arvesse võttes lõpetas politsei prokuratuuri loal kriminaalmenetluse.

Hukkunu lähedased on kriminaaltoimikuga tutvunud ning tema elukaaslasele on edastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, mis hiljem vaidlustati riigiprokuratuuris.

Mis puudutab kahte meest, kellest üks oli eelnevalt pubis korduvalt löönud rusikaga näkku ühele noormehele ja hiljem ründas koos sõpradega Toomemäel noormehi, siis nende suhtes on kriminaalasi eraldatud ning kahele mehele on esitatud kahtlustus avalikus kohas käitumisnõuete rikkumises vägivallaga.

Toimetaja: Laur Viirand



Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.
Nordica ja Adria partnerlus lõppes krõbeda intressiga laenulepinguga

Nordica majandusaasta aruandest ilmneb, et Eesti lennundusettevõte on laenanud sloveenlaste Adria Airwaysile kuueks aastaks 15-protsendilise intressimääraga 4,556 miljonit eurot.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.