Türgi suursaadik: türklased tunnevad end reedetult, pettunult – ja ühtselt ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Erakorralise olukorra tingimustes elavate türklaste meeleolud väljendavad ühtsust ja otsustavust, riigipöördekatse korraldajate poolt reedetu tunnet ning pettumist lääneriikide toetuse leiguses. Siiski ei pea Eesti elanikud muretsema ei Türgi ja Venemaa lähenemise ega NATO-liitlassuhte tuleviku pärast, kinnitab Türgi suursaadik Hayriye Kumaşcıoğlu ERR-ile antud intervjuus.

Eestis on sellistel aegadel ilmselt hea ja rahulik suursaadik olla?

Jah, tõepoolest, Eesti on rahumeelne ja sõbralik riik. Riigipöördekatse ajal olin ma ise Türgis ning kogesin seda ööd otseselt. Ma kinnitan teile, et see oli traumaatiline kogemus. See ei ole minu elu esimene riigipööre, aga see erines varasematest mitmel moel.

Mis Eestisse puutub, siis me tunneme, et Eesti on meiega. President Ilves oli üks esimestest [maailma riigipeadest], kes astus välja Türgi ja selle demokraatlike institutsioonide eest. Oma tuge ja solidaarsust on väljendanud ka teie pea- ja välisminister.

Milline olukord Türgis praegu teie hinnangul valitseb?

Türgi ühiskond on ühtsem kui kunagi varem – see on selle kurjuse [riigipöördekatse] positiivne tagajärg. Pühapäevasel massimeeleavaldusel osales rohkem kui 3 miljonit inimest, kusjuures mitte ainult presidendi või võimuerakonna pooldajaid, vaid kõikide ühiskonnakihtide esindajaid, teiste hulgas ka opositsioonijuhid. See on enneolematu.

Läänes teeb siiski muret Türgis käivitunud puhastus, mis ei puuduta ainult sõjaväge – millest osa oli riigipöördekatsega otseselt seotud –, vaid ka õigus- ja haridussüsteemi ning meediat. Kuidas te seletaksite seda kümneid tuhandeid inimesi hõlmavat puhastuslainet?

Ma olen teadlik murest ja segadusest Läänes ning ma usun, et seda põhjustab infopuudus. Mõistmaks meetmeid, mida Türgi riik on olnud sunnitud kasutusele võtta, tuleb mõista ohtu, mida riigipöördekatse endast kujutas.

Kui see oleks õnnestunud, oleks Türgis puhkenud kodusõda. Lisagem siia veel gülenistliku liikumise mõõtkava ning selle esindajate erinevatesse riigistruktuuridesse imbumise ulatus – kui nendest aru ei saada, on väga raske Türgis toimuvat konteksti asetada.

Türgi jaoks oli see riigipöördekatse sama mis 11. septembri [2011] rünnakud USA jaoks.

Ma isiklikult kuulsin lennukeid linnahoonete kohal lendamas ning televisiooni vahendusel sain kuulda, et Bosporuse väina sillad on suletud. Esimene asi, mis mulle pähe tuli, oli see, et tegemist on terrorirünnakuga ning meie sõjavägi kaitseb meid selle eest. Kuid siis selgus, et see pole nii – et need on meie sõjaväelased, kes meid ründavad. Ründavad parlamenti, muid institutsioone ning tavakodanikke: me kaotasime rohkem kui 200 elu ning üle 2000 inimese sai vigastada.

Me nägime oma silmadega ja kuulsime oma kõrvadega, kuidas meie endi õhuvägi meid pommitab… Alguses tekitas see hirmu, kuid seejärel juba viha ning lõpuks tunde, et meid on reedetud. Me ei mõelnud korrakski, et see on valitsusvastane riigipööre – see oli Türgi riigi ja rahva vastane. Ja enneolematul moel oligi see rahvas, kes riigipöördekatse nurjas, minnes tänavale ja ohverdades oma elu.

Türgis valitseb selge üksmeel selle suhtes, et riigipöördekatse taga on gülenistliku liikumise liikmed nii relvajõududes kui ka väljaspool neid. Ja kui mingis süsteemis kord juba tegutseb inimesi, kes pole lojaalsed süsteemile, vaid kellelegi väljaspool seda – antud juhul Fethullah Güllenile, liikumise juhile –, siis tuleb need inimesed süsteemi kaitsmiseks süsteemist kõrvaldada.

Mis puutub inimestesse, kes on [puhastuse käigus] oma positsioonidelt eemaldatud, siis nende tegevust uuritakse ja leitakse, et nad ei ole gülenistliku liikumisega seotud, nad vabastatakse ja ennistatakse tööle.

Te ju mõistate, et väited sellise võrgustiku olemasolu kohta kostavad nagu järjekordne vandenõuteooria…

Mulle püütud selgeks teha, et just Idas tuntakse tõmmet vandenõuteooriate suhtes, aga nüüd tekivad need siis Läänes. [muigab]

Ma saan aru, et see võib uskumatu kosta, aga sel juhul peaks lääneriikide elanikud tulema Türki ja sealset tegelikkust oma silmaga vaatama. Sellist [riigipööret] ei ole võimalik lavastada. Oht oli tõeline.

Kuidas on siiski reaalselt võimalik, et üks valitsusväline liikumine teie kirjeldatud moel ühiskonna kõikidesse struktuuridesse imbub?

See on üks väga kummaline organisatsioon. See on filantroopiline liikumine, mille keskmes on haridus ja MTÜ-d. See on aga ainult kuliss, mille taga on kuritegelik võrgustik. Selle võrgustiku eesmärk on imbuda ”süsteemi tuiksoontesse”, nagu Gülen ise selle kohta ütleb, ja võtta enda valdusesse võtmekohad.

Nad panustavad palju haridusse, suunavad lapsed juba väga noorelt oma teele, õpetades neid, valmistades ette kõrgkoolide eksamiteks ja sõjaväe katseteks, kuid hoides neid samal ajal niinimetatud vanemate vendade valve all.

Samas pole nad poliitiline opositsioon. Poliitikas olles on vaja igal liikumisel end määratleda, oma ideoloogia ja eesmärgid avalikustada ning neid seletada. Gülenistide eesmärk on vastupidine – ennast varjata.

See on lahk, kuhu kuuluvad ajupestud inimesed ja just seetõttu ei ole neid inimesi võimalik riigistruktuuridesse lubada – kuna kellelegi pole garantiid selle kohta, mida need inimesed teevad.

Ja mis on teie hinnangul kogu gülenistliku liikumise lõplik eesmärk?

Eesmärk? Riik üle võtta!



Ja milline see riik siis oleks, praegusega võrreldes?

Kindlasti ei oleks see selline Türgi nagu meil on täna. Näiteks sekulaarne [ilmalik, kirikust lahutatud -toim] riik on miski, mille poole gülenistid tõesti ei püüdle.

Kas pole siiski nii, et president Erdogani jaoks pakub riigipöördekatse järgne olukord siiski mugava võimaluse õiendada arveid kõigi oma vastastega?

See ei ole tõsi. Opositsioonierakonnad seisid rasketele hetkedel presidendi kõrval. Meetmed, mida praegu rakendatakse, on seotud vaid gülenistliku liikumisega ning sama lugu on riigis välja kuulutatud erakorralise olukorraga.

Türgis on ka väidetud – kaudsemalt ja otsesemalt – et USA oleks kuidagi riigipöördekatsega seotud. Millest sellised süüdistused?

See on levinud tunne, mis Türgis valitseb. Gülen elab USAs alates 1999. aastast ning tema väljaandmisprotsess Türgile kestab ja kestab. Ma arvan, et laias laastus ootavad türklased USA-lt rohkem tuge, võttes arvesse, et me oleme strateegilised partnerid ning et see terroristlik akt [riigipöördekatse -toim] oli Türgi jaoks eksistentsiaalne oht.

Aga see on ainult tundmus, mitte ametlik seisukoht?

Jah. [USA] ametlikuks süüdistamiseks pole usutavaid tõendeid.

Kas kõike toimuvat arvestades on Türgi teie hinnangul demokraatlik riik?

Rohkem kui kunagi varem.

Meil on riigipöördekatseid varemgi olnud ja seni on alati edu saatnud riigipöörajaid, mitte rahvast. Seekord aga otsustas rahvas, et aitab, tuli välja tänavatele ja hakkas vandenõulastele vastu.

Lisaks valitseb Türgi poliitilisel kaardil enneolematu ühtsus. Meie poliitiline maastik on olnud vägagi lõhestunud, kuid praegune ühtsus annab lootust, et me saame liikuda valitsuse ja opositsiooni vahelise parema läbisaamise suunas.

Üks demokraatia väärtustest on siiski õigus kritiseerida valitsejaid, teiste hulgas ka presidente ja valitsusi. Kas Türgi opositsioonil on endiselt see õigus?

Ma ei tea, kas te olete kuulnud, aga president Erdogan võttis tagasi kõik hagid, mille ta oli oma kriitikute vastu esitanud. Võib-olla see räägib millestki…

Eestis ollakse ajaloolistel põhjustel väga tundlikud sellistes küsimustes nagu õppejõudude, ajakirjanike ja teiste haritlaste vahistamine, väljasõidukeelud jne. Kuidas teile tundub, kas Türgi riigipöördekatse järgne areng võib kahjustada Türgi ja Eesti suhteid?



Võib-olla võiksime selle küsimuse asetada laiemasse, Türgi ja Euroopa Liidu suhete konteksti. Ma usun, et need suhted teeb keeruliseks ühest küljest see, et Türgit ei tunta piisavalt ning teisalt ei ole türklased tunnetanud piisavalt oma EL liikmetest partnerite toetust. See-eest oleme me kuulnud palju kriitikat.

Meil pole kriitikaga probleeme, küll aga oleme me eelarvamuste ja oletuste vastu. Kriitika Türgi aadressil algas kohe, kui meil oli kehtestatud erakorraline olukord. Kusjuures meid kritiseeriti juba siis, kui polnud veel selge, mil moel erakorralised meetmed tegelikkuses ühiskonda mõjutavad – nii et tegelikult polnud kriitikaks muud alust kui lihtsalt oletused, selline mida-muud-Türgist-ikka-oodata -mõtlemine.

Loomulikult see ei meeldi meile. Me ootasime oma partneritelt rohkem austust Türgi elanike ohverduse vastu, rohkem austust nende suhtes, kes demokraatiat kaitstes oma elu kaotasid. Ootasime ka, et Euroopa riikide esindajad oleksid sõitnud Türki ja näidanud selgemalt oma solidaarsust. Nii aga ei juhtunud.

Türgi on nii Euroopa Nõukogu [mille asutajaliige me oleme] kui ka ÜRO liikmena paljude rahvusvaheliste lepete ja deklaratsioonidega seotud. Me teame seda ja me järgime neid.

Jah, me läbime praegu valusat protsessi ja me püüame nii palju kui võimalik hoolitseda selle eest, et selle protsessi käigus ei tehta vigu. Vigu kindlasti tehakse – see on paratamatu –, aga meie õigussüsteem tagab, et nende vigade eest on võimalik ka vastutusele võtta.

Mis puudutab ajakirjanikke, siis kõik vahistatud ajakirjanikud on vahistatud nende seoste tõttu riigipöördekatse ja gülenistidega, mitte nende ajakirjandusliku tegevuse pärast.

Rääkisin läinud nädalal Eesti välisministri Marina Kaljurannaga, kelle sõnul oli parim võimalus Euroopa Liidu ja Türgi lähenemiseks 5-6 aastat tagasi ning EL magas selle võimaluse maha. Nüüd aga ta ei näe, et Türgis sellekohast siirast tahet ja soovi oleks. Mida te sellest seisukohast arvate?

Proua Kaljurannal on õigus kaotatud võimaluste osas, aga ma ei jaga tema hinnangut Türgi huvipuuduse kohta.

Läinud aasta osutas meile [Türgile ja Euroopa Liidule -toim], kui palju meil on ühiseid väljakutseid ja kui palju me saame koos ära teha. Keset rändekriisi saavutasime me Euroopa Liiduga dialoogi, mille tulemusena sündis mõlemale poolele kasulikke otsuseid.

Türgi soovib endiselt Euroopa Liidu liikmeks saada ning ma võin öelda, et me käime Euroopa Liiduga sama rada. Mis iganes juhtub Türgis, mõjutab Euroopa Liitu ja vastupidi. Euroopa Liit ja Türgi on lahutamatud. Ja see pole isegi mingi 21. sajandi mõte – juba Osmanite impeerium oli osa oma aja Euroopast.

Meie seotus Läänega – kaasa arvatud NATO-ga – on endiselt oluline osa Türgi välispoliitikast.

Eestis, nagu ka mujal Läänes, jälgitakse hoolikalt Türgi ja Venemaa viimase aja lähenemist. Kas see on miski, mille üle me peaksime muret tundma, võttes arvesse, et Venemaa on viimastel aastatel üha agressiivsemalt käituma hakanud?

Te esitate selle küsimuse, nagu oleks Türgi ainuke riik, kellel Venemaaga suhe on. Kõikidel NATO riikidel ning Euroopa Liidu liikmesriikidel on Venemaaga lähedased suhted.

Türgi ja Venemaa läbisaamine oli läinud aasta novembrini hea ja tihe sellest hoolimata, et me olime ka siis NATO liikmed ning Läänele orienteerunud. Me oleme suhetes Venemaaga lihtsalt tagasi pöördunud novembrieelsesse olukorda, mis ometi ei kahjustanud ju kedagi.

Aga ma toonitan, et meie suhe Venemaaga ei ole välista või vähenda suhet Läänega.

Eesti on väike riik, mille kaitsmine sõltub siiski olulisel määral NATO liitlastest. USA president Barack Obama teatas Tallinnas peetud kõnes, et juhul kui Eestit rünnatakse, tuleb USA appi. Kas Türgi tuleb ka?

Aga loomulikult! Türgi on NATO liige ja NATO alus on kollektiivkaitse. Kui Eesti turvalisus on ohus, mõjutab see Türgit ja vastupidi. Seda liitlassuhted tähendavad.



Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.Steve Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkujaks.
Bannon ei pruugi jääda viimaseks Valgest Majast lahkuma sunnituks

Viimastel kuudel on ametist lahkunud mitu Valge Maja ametnikku ning peastrateeg Steve Bannon ei pruugi nende seas viimaseks jääda. USA meedia hinnangul on vangerdused samm traditsioonilisema Valge Maja poole.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.