Vene saatkond avab riigiduuma valimisteks Eestis üheksa jaoskonda ({{commentsTotal}})

Venemaa suursaatkond Tallinnas Pikal tänaval.
Venemaa suursaatkond Tallinnas Pikal tänaval. Autor: Siim Lõvi/ERR

Venemaa saatkond Eestis avab riigiduuma valimisteks siin elavale 85 000 Vene kodanikule hääletamiseks üheksa valimisjaoskonda.

Tallinnas ja Narvas avatakse 18. septembril neli ning Tartus üks valimisjaoskond, ütles saatkonna konsulaarosakonna ülem Aleksandr Orešenkov neljapäeval BNS-ile.

Tema sõnul avatakse tänavu sama palju jaoskondi kui viis aastat tagasi peetud valimistel, kuna Eesti välisministeeriumi ei lubanud avada täiendavaid valimisjaoskondi saatkonnale kuuluvatest ruumidest väljaspool. Venemaal on Tallinnas suursaatkond, peakonsulaat Narvas ja saatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus.

Orešenkovi sõnul ei ole välismaal elavatel Vene kodanikel õigust riigiduumasse kandideerida.

Samas ei keela Venemaa seadused parteidel välismaal valimispropagandat teha. "Nad võivad korraldada valimisüritusi, kuid seda iseseisvalt, mitte saatkonna või konsulaatide vahendusel," ütles Vene saatkonna esindaja.

Valimissedelite ülelugemine toimub valimiskomisjonis käsitsi nagu ka 2007. ja 2011. aastal, ütles Orešenkov.

Valimised Vene parlamendi alamkotta riigiduumasse toimuvad 18. septembril, valimiskampaania algab ametlikult 20. augustil.

BNS-i andmeil osales 2011. aasta detsembris peetud duumavalimistel Eesti 125 000 hääleõiguslikust Vene kodanikust valimistel 19 000 inimest.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.