Trump nimetas Obamat ISIS-e "asutajaks", Clintoni kampaania hinnangul kasutab kandidaat jälle Putini retoorikat ({{commentsTotal}})

Trump 11. augustil Miami Beachi kampaaniaüritusel.
Trump 11. augustil Miami Beachi kampaaniaüritusel. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump nimetas Florida osariigis toimunud kampaaniaüritusel president Barack Obamat äärmusrühmituse ISIS asutajaks.

Trump selgitas kolmapäeval oma toetajatele peetud kõnes, et ISIS asutab Obamat ning et viimane on nimetatud terrorirühmituse rajaja. Kinnisvaraärimehest riigipeaks pürgija ründas ka oma konkurenti, Demokraatliku Partei presidendikandidaati Hillary Clintonit ja nimetas teda ISIS-e kaasasutajaks, vahendasid BBC, The Guardian ja Reuters.

"ISIS austab president Obamat. Ta on ISIS-e asutaja. Ta asutas ISIS-e. Ja ma ütleksin, et kaasasutajaks on riukalik* Hillary Clinton," rääkis Trump. 

Täna hommikul telekanalile CNBC antud intervjuus kaitses Trump oma väljaütlemisi. "Kas ma ütlesin midagi valesti? Miks inimesed kurdavad selle pärast, et ma ütlesin, et ta on ISIS-e asutaja?Kõik, mis ma teen, on tõe rääkimine, ma olen tõerääkija," sõnas ta. 

Kolmandat korda esitas Trump sarnase süüdistuse täna Miami Beachil toimunud üritusel, kus ta teata, et "USA valitsus on ISIS-e valla päästnud".

"Tegelikult ma arvan, et me võiksime anda Hillary Clintonile kõige väärtuslikuma mängija auhinna," vihjas ta tuntud sporditerminile ja sellele, et Clinton oli USA välisministriks aastatel 2009-2013. "ISIS annab talle kõige väärtuslikuma mängija auhinna. Tema ainus konkurent oleks president Barack Obama."

Trump on varem korduvalt süüdistanud Obama administratsiooni ebapädevas Lähis-Ida poliitikas, mille tulemuseks on ta pidanud ka ISIS-e esile kerkimist. Samas pole ta ka ise ISIS-e hävitamiseks mingit detailsemat plaani välja käinud - seni on ta rääkinud peamiselt ulatuslikust pommituskampaaniast ja sellest, et moslemite immigratsioon USA-see tuleb täielikult lõpetada.

Samuti on ta juba pikemat aega vihjanud vandenõuteooriatele, mis puudutavad president Obama sünnikohta ja usutunnistust.

Näiteks on ta vihjanud sellele, et kristlane Obama olevat tegelikult salaja ikkagi moslem ning selle rõhutamiseks on ta kasutanud sageli ka riigipea täispikka nime Barack Hussein Obama. Lisaks on ta väitnud, et Obama olevat sündinud välismaal ehk Keenias.

Tegemist on juba 2008. aasta valimiskampaania ajal levinud vandenõuteooriatega, mis on hiljem ka korduvalt ümber lükatud - Obama sündis 1961. aasta 4. augustil Hawaii osariigi pealinnas Honolulus ning usutunnistuselt on ta protestant.

Clintoni meeskond: Trump kordab taas Putini jutupunkte

Clintoni kampaania nimetas Trumpi väljaütlemist selgeks valeväiteks.

"See on järjekordne näide sellest, kuidas Donald Trump Ameerika Ühendriike laimab," märkis Clintoni poliitikanõunik Jake Sullivan pressiteates.

"Trumpi sõnade puhul on tähelepanuväärne see, kuidas ta jälle kordab [Venemaa presidendi Vladimir] Putini ja teiste meie vastaste jutupunkte, mille abil rünnatakse Ameerika juhte ja Ameerika huve, ning samal ajal ei paku Trump mingeid tõsiseltvõetavaid plaane, kuidas terrorismile vastu astuda või muuta seda riiki turvalisemaks," selgitas Sullivan.

Valgest Majast ei soovitud Trumpi väiteid kommenteerida.

*Trumpil on kombeks oma poliitiliste vastaste kohta kasutada järjekindlalt pilkavaid hüüdnimesid. Clintoni nime ette ei unusta ta näiteks sotsiaalmeedias lisamast sõna "crooked", mida võib tõlkida kui "viltune", "ebaaus", "nurjatu" või "riukalik".

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema