Laaneots peab viimaseid sündmusi Krimmis Venemaa provokatsiooniks ({{commentsTotal}})

Kahe Ukraina diversioonirühma väidetav sissetung Krimmi poolsaarele on erukindral Ants Laaneotsa sõnul rohkem kui kummaline ning tema arvates on see selge Venemaa provokatsioon.

"Miks pidid Ukraina eriteenistused saatma just nüüd diversandid Krimmi, kusjuures pealegi kõige enam valvatavamas ja kaitstavamas kohas ehk siis poolsaare kitsusel, mis on täna täis Vene piirivalvureid ja sõjaväelasi? Samal ajal ju sõjategevus toimub Ida-Ukrainas," rääkis erukindral "Aktuaalsele kaamerale".

Laaneotsa sõnul kasutab Venemaa hoopis ära olukorda, et kogu maailma tähelepanu on Ukrainast eemal. USA-s keskendutakse presidendivalimistele, Euroopas siseasjadele. Samuti on Venemaa varemgi olümpiamängude ajal sõjategevust suurendanud, näiteks 2008. aastal Gruusias.

"Väga tõenäoline on, et ta kasutab selle ära sõja eskaleerimiseks Ukrainas, sest alates kevadest on järjekindlalt intensiivistunud tulevahetus separatistide ja Vene vägede poolt Ukraina üksustega Ida-Ukrainas. No ja meie ei tea ka seda, mida leppisid kokku Putin ja Erdogan Ukraina osas," arutles Laaneots.

"Kui me vaatame praegu, mis toimub Krimmi-Ukraina administratiivpiiril, siis Venemaa on väga selgelt viimastel päevadel aktiviseerinud õhuluuret, on koondanud vägesid siis vastu Ukraina maismaapiiri ja samamoodi tegelikult viimaste nädalate jooksul on olulisel määral ka jällegi tarnitud Ida-Ukrainasse relvastust, laskemoona," märkis omakorda riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL).

Laaneotsa sõnul vahetas Venemaa hiljuti välja Ukraina piiri ääres olevad üksused. "Täpseid andmeid selle kohta ei ole, kui palju neid seal on, aga fakt on see, et Vene väed on Ida-Ukrainas," rõhutas ta.

Mihkelsoni sõnul tuleb tähele panna veel üht nüanssi. "5.-10. septembrini leiab aset suurõppuse Kaukaasia 2016 aktiivne faas ja ka selle raames on Venemaa Krimmi territooriumile koondanud täiendavaid väeüksusi."

Ukraina presidendi otsus viia väed nii Ida-Ukrainas kui Krimmi administratiivpiiril lahinguvalmidusse peegeldab Mihkelsoni sõnul olukorra tõsidust.

Putin lubas "julgeolekumeetmeid", Ukraina viis väeosad täielikku lahinguvalmidusse

Venemaa president Vladimir Putin kaalub uusi julgeolekumeetmeid seoses Ukraina väidetava terrorirünnaku katsega Krimmi poolsaarel. Ukraina on Krimmi lähedal asuvad väeosad viinud täielikku lahinguvalmidusse, sest kardetakse Vene invasiooni.

Venemaa julgeolekuteenistuse FSB teatel said möödunud nädalavahetusel kokkupõrkes Ukraina armeega surma üks teenistuse töötaja ja üks Vene sõdur. Ukraina sõjavägi avas FSB kinnitusel tule, et katta kahe diversioonirühma sissetungi Krimmi poolsaarele. Üks rühm saboteerijaid on FSB teatel kinni peetud.

Ukraina nimetab FSB teateid valeks ja provokatsiooniks.

"Ükski Moskva eilsetest avaldustest ei vasta tõele. Ukraina pole toime pannud ühtki relvastatud provokatsiooni ei viidatud ega üheski teises piirkonnas. Ühtki kaitseministeeriumi luuretöötajat pole okupeeritud Krimmis kinni võetud. Need Kremli teod ja avaldused on mõeldud Ukraina usaldusväärsust õõnestama, Minski leppeid takistama ja eskaleerima Venemaa agressioonist põhjustatud konflikti Ida-Ukrainas," selgitas Ukraina relvajõudude kõneisik Oleksandr Motuzjanõk pressikonverentsil.

Toimetaja: Laur Viirand, Maria-Ann Rohemäe



Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.