Laaneots peab viimaseid sündmusi Krimmis Venemaa provokatsiooniks ({{commentsTotal}})

Kahe Ukraina diversioonirühma väidetav sissetung Krimmi poolsaarele on erukindral Ants Laaneotsa sõnul rohkem kui kummaline ning tema arvates on see selge Venemaa provokatsioon.

"Miks pidid Ukraina eriteenistused saatma just nüüd diversandid Krimmi, kusjuures pealegi kõige enam valvatavamas ja kaitstavamas kohas ehk siis poolsaare kitsusel, mis on täna täis Vene piirivalvureid ja sõjaväelasi? Samal ajal ju sõjategevus toimub Ida-Ukrainas," rääkis erukindral "Aktuaalsele kaamerale".

Laaneotsa sõnul kasutab Venemaa hoopis ära olukorda, et kogu maailma tähelepanu on Ukrainast eemal. USA-s keskendutakse presidendivalimistele, Euroopas siseasjadele. Samuti on Venemaa varemgi olümpiamängude ajal sõjategevust suurendanud, näiteks 2008. aastal Gruusias.

"Väga tõenäoline on, et ta kasutab selle ära sõja eskaleerimiseks Ukrainas, sest alates kevadest on järjekindlalt intensiivistunud tulevahetus separatistide ja Vene vägede poolt Ukraina üksustega Ida-Ukrainas. No ja meie ei tea ka seda, mida leppisid kokku Putin ja Erdogan Ukraina osas," arutles Laaneots.

"Kui me vaatame praegu, mis toimub Krimmi-Ukraina administratiivpiiril, siis Venemaa on väga selgelt viimastel päevadel aktiviseerinud õhuluuret, on koondanud vägesid siis vastu Ukraina maismaapiiri ja samamoodi tegelikult viimaste nädalate jooksul on olulisel määral ka jällegi tarnitud Ida-Ukrainasse relvastust, laskemoona," märkis omakorda riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL).

Laaneotsa sõnul vahetas Venemaa hiljuti välja Ukraina piiri ääres olevad üksused. "Täpseid andmeid selle kohta ei ole, kui palju neid seal on, aga fakt on see, et Vene väed on Ida-Ukrainas," rõhutas ta.

Mihkelsoni sõnul tuleb tähele panna veel üht nüanssi. "5.-10. septembrini leiab aset suurõppuse Kaukaasia 2016 aktiivne faas ja ka selle raames on Venemaa Krimmi territooriumile koondanud täiendavaid väeüksusi."

Ukraina presidendi otsus viia väed nii Ida-Ukrainas kui Krimmi administratiivpiiril lahinguvalmidusse peegeldab Mihkelsoni sõnul olukorra tõsidust.

Putin lubas "julgeolekumeetmeid", Ukraina viis väeosad täielikku lahinguvalmidusse

Venemaa president Vladimir Putin kaalub uusi julgeolekumeetmeid seoses Ukraina väidetava terrorirünnaku katsega Krimmi poolsaarel. Ukraina on Krimmi lähedal asuvad väeosad viinud täielikku lahinguvalmidusse, sest kardetakse Vene invasiooni.

Venemaa julgeolekuteenistuse FSB teatel said möödunud nädalavahetusel kokkupõrkes Ukraina armeega surma üks teenistuse töötaja ja üks Vene sõdur. Ukraina sõjavägi avas FSB kinnitusel tule, et katta kahe diversioonirühma sissetungi Krimmi poolsaarele. Üks rühm saboteerijaid on FSB teatel kinni peetud.

Ukraina nimetab FSB teateid valeks ja provokatsiooniks.

"Ükski Moskva eilsetest avaldustest ei vasta tõele. Ukraina pole toime pannud ühtki relvastatud provokatsiooni ei viidatud ega üheski teises piirkonnas. Ühtki kaitseministeeriumi luuretöötajat pole okupeeritud Krimmis kinni võetud. Need Kremli teod ja avaldused on mõeldud Ukraina usaldusväärsust õõnestama, Minski leppeid takistama ja eskaleerima Venemaa agressioonist põhjustatud konflikti Ida-Ukrainas," selgitas Ukraina relvajõudude kõneisik Oleksandr Motuzjanõk pressikonverentsil.

Toimetaja: Laur Viirand, Maria-Ann Rohemäe



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema