Laaneots peab viimaseid sündmusi Krimmis Venemaa provokatsiooniks ({{commentsTotal}})

Kahe Ukraina diversioonirühma väidetav sissetung Krimmi poolsaarele on erukindral Ants Laaneotsa sõnul rohkem kui kummaline ning tema arvates on see selge Venemaa provokatsioon.

"Miks pidid Ukraina eriteenistused saatma just nüüd diversandid Krimmi, kusjuures pealegi kõige enam valvatavamas ja kaitstavamas kohas ehk siis poolsaare kitsusel, mis on täna täis Vene piirivalvureid ja sõjaväelasi? Samal ajal ju sõjategevus toimub Ida-Ukrainas," rääkis erukindral "Aktuaalsele kaamerale".

Laaneotsa sõnul kasutab Venemaa hoopis ära olukorda, et kogu maailma tähelepanu on Ukrainast eemal. USA-s keskendutakse presidendivalimistele, Euroopas siseasjadele. Samuti on Venemaa varemgi olümpiamängude ajal sõjategevust suurendanud, näiteks 2008. aastal Gruusias.

"Väga tõenäoline on, et ta kasutab selle ära sõja eskaleerimiseks Ukrainas, sest alates kevadest on järjekindlalt intensiivistunud tulevahetus separatistide ja Vene vägede poolt Ukraina üksustega Ida-Ukrainas. No ja meie ei tea ka seda, mida leppisid kokku Putin ja Erdogan Ukraina osas," arutles Laaneots.

"Kui me vaatame praegu, mis toimub Krimmi-Ukraina administratiivpiiril, siis Venemaa on väga selgelt viimastel päevadel aktiviseerinud õhuluuret, on koondanud vägesid siis vastu Ukraina maismaapiiri ja samamoodi tegelikult viimaste nädalate jooksul on olulisel määral ka jällegi tarnitud Ida-Ukrainasse relvastust, laskemoona," märkis omakorda riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson (IRL).

Laaneotsa sõnul vahetas Venemaa hiljuti välja Ukraina piiri ääres olevad üksused. "Täpseid andmeid selle kohta ei ole, kui palju neid seal on, aga fakt on see, et Vene väed on Ida-Ukrainas," rõhutas ta.

Mihkelsoni sõnul tuleb tähele panna veel üht nüanssi. "5.-10. septembrini leiab aset suurõppuse Kaukaasia 2016 aktiivne faas ja ka selle raames on Venemaa Krimmi territooriumile koondanud täiendavaid väeüksusi."

Ukraina presidendi otsus viia väed nii Ida-Ukrainas kui Krimmi administratiivpiiril lahinguvalmidusse peegeldab Mihkelsoni sõnul olukorra tõsidust.

Putin lubas "julgeolekumeetmeid", Ukraina viis väeosad täielikku lahinguvalmidusse

Venemaa president Vladimir Putin kaalub uusi julgeolekumeetmeid seoses Ukraina väidetava terrorirünnaku katsega Krimmi poolsaarel. Ukraina on Krimmi lähedal asuvad väeosad viinud täielikku lahinguvalmidusse, sest kardetakse Vene invasiooni.

Venemaa julgeolekuteenistuse FSB teatel said möödunud nädalavahetusel kokkupõrkes Ukraina armeega surma üks teenistuse töötaja ja üks Vene sõdur. Ukraina sõjavägi avas FSB kinnitusel tule, et katta kahe diversioonirühma sissetungi Krimmi poolsaarele. Üks rühm saboteerijaid on FSB teatel kinni peetud.

Ukraina nimetab FSB teateid valeks ja provokatsiooniks.

"Ükski Moskva eilsetest avaldustest ei vasta tõele. Ukraina pole toime pannud ühtki relvastatud provokatsiooni ei viidatud ega üheski teises piirkonnas. Ühtki kaitseministeeriumi luuretöötajat pole okupeeritud Krimmis kinni võetud. Need Kremli teod ja avaldused on mõeldud Ukraina usaldusväärsust õõnestama, Minski leppeid takistama ja eskaleerima Venemaa agressioonist põhjustatud konflikti Ida-Ukrainas," selgitas Ukraina relvajõudude kõneisik Oleksandr Motuzjanõk pressikonverentsil.

Toimetaja: Laur Viirand, Maria-Ann Rohemäe



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: