Tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esmakordselt üle 700 000 ({{commentsTotal}})

Betoontee ehitus Tallinnas Paldiski maanteel.
Betoontee ehitus Tallinnas Paldiski maanteel. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tänavu teises kvartalis tõusis tööturul aktiivsete inimeste määr ehk hõivatute ja töötute summa esimest korda üle 700 000, teatas statistikaamet.

2016. aasta teises kvartalis oli töötuse määr 6,5% ning tööhõive määr 66,9%. Võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga jäi töötuse määr samale tasemele. Ka töötute arvus ei olnud suuri muutusi: kui möödunud aasta teises kvartalis oli hinnanguliselt 44 000 töötut, siis aasta hiljem 45 000.

Kui tööealiste inimeste (15–74-aastased) arv jätkas aeglast vähenemist, siis aktiivsus tööturul liikus jätkuvalt vastupidises suunas. Teises kvartalis oli nii tööhõive määr (66,9%) kui ka tööjõus osalemise määr (71,5%) viimase 20 aasta kõrgeim. Tööturul aktiivsete inimeste arv tõusis esmakordselt üle 700 000 ning oli hinnanguliselt 702 000.

Tingimustes, kus tööealine elanikkond kahaneb, saab tööturul aktiivsete inimeste arv kasvada vaid seni tööturul mitteaktiivsete arvelt. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga vähenes tööturul mitteaktiivsete inimeste arv ligi 20 000 inimese võrra ning oli tänavu teises kvartalis hinnanguliselt 280 000.

Töötuslõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel vähenes

Suurima panuse tööhõive määra tõusu andsid vanemaealised (50–74-aastased). Tööhõive määr tõusis nii meeste kui ka naiste seas, kuid naised andsid kõigis vanuserühmades kasvu suurema panuse. Tööhõive määr tõusis nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas.

Töötuslõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel vähenes, kuna mitte-eestlaste töötuse määr langes ja eestlaste oma tõusis. Eestlaste töötuse määr oli teises kvartalis 5,8% ning mitte-eestlastel 8%.

Võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga paranenud hõivenäitajate kujunemisel võisid olulist rolli mängida naiste pensioniea tõus poole aasta võrra, töövõimereform ning hoolimata oma mõõdukusest ka plusspoolel olev majanduskasv. 

Toimetaja: Karin Koppel



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: