Sester: Niguliste ei pruugi olla EELK-ile andmiseks piisavalt säilinud ({{commentsTotal}})

Niguliste kirik.
Niguliste kirik. Autor/allikas: Photo: Postimees/Scanpix

Rahandusminister Sven Sesteri hinnangul võib Niguliste kirik olla Teises maailmasõjas kannatada saanud niivõrd suurel määral, et seaduste järgi pole seda võimalik Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) üle anda, vaid äärmisel juhul võib hoone eest maksta kompensatsiooni.

Kultuuriministeerium on saatnud kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi ei tagastaks riik EELK-ile Niguliste kiriku hoonet. Rahandusministeerium jättis aga eelnõu kooskõlastamata, kuna ministeeriumi sõnul vajavad täpsustamist vara tagastamise tingimuse küsimused.

"Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Eelnõus mainitakse, et hoone on sõjas hävinud rohkem kui 70 protsendi ulatuses," kirjutas rahandusminister Sven Sester kooskõlastuskirjas.

Minister märkis, et omandireformi seaduse järgi ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui kapitaalremont, ümberehitused või laiendamised moodustavad vähemal 75 protsenti hoone koguväärtusest. Kui hoone säilinud osa väärtus ulatub 25 protsendist 75 protsendini, tuleb tagastada mõtteline osa.

"Arvestades sõjapurustuste umbkaudset ulatust, on meil tõsine kahtlus, et hoone ei ole säilinud isegi mõttelises osas tagastamiseks piisaval määral. Sellisel juhul kuulub hoone mitte tagastamisele vaid kompenseerimisele," kirjutas Sester.

Seega tegigi rahandusminister kultuuriministeeriumile ettepaneku, et pöördutaks Niguliste hoone tagastamist menetleva Tallinna linnavalitsuse poole, et hinnata, kui suurel määral on hoones säilinud algupärane osa.

Vaidlus Niguliste kiriku üle algas juba 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. Küsimus on toonud kaasa ka kohtuvaidlusi.

Allikas: BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: