Sester: Niguliste ei pruugi olla EELK-ile andmiseks piisavalt säilinud ({{commentsTotal}})

Niguliste kirik.
Niguliste kirik. Autor/allikas: Photo: Postimees/Scanpix

Rahandusminister Sven Sesteri hinnangul võib Niguliste kirik olla Teises maailmasõjas kannatada saanud niivõrd suurel määral, et seaduste järgi pole seda võimalik Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK) üle anda, vaid äärmisel juhul võib hoone eest maksta kompensatsiooni.

Kultuuriministeerium on saatnud kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi ei tagastaks riik EELK-ile Niguliste kiriku hoonet. Rahandusministeerium jättis aga eelnõu kooskõlastamata, kuna ministeeriumi sõnul vajavad täpsustamist vara tagastamise tingimuse küsimused.

"Niguliste kirikuhoone hävis suures osas 1944. aasta märtsipommituses ja hilisemates varingutes. Pärast hoone taastamist kahjustas seda tugevalt 1982. aasta tulekahju. Eelnõus mainitakse, et hoone on sõjas hävinud rohkem kui 70 protsendi ulatuses," kirjutas rahandusminister Sven Sester kooskõlastuskirjas.

Minister märkis, et omandireformi seaduse järgi ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui kapitaalremont, ümberehitused või laiendamised moodustavad vähemal 75 protsenti hoone koguväärtusest. Kui hoone säilinud osa väärtus ulatub 25 protsendist 75 protsendini, tuleb tagastada mõtteline osa.

"Arvestades sõjapurustuste umbkaudset ulatust, on meil tõsine kahtlus, et hoone ei ole säilinud isegi mõttelises osas tagastamiseks piisaval määral. Sellisel juhul kuulub hoone mitte tagastamisele vaid kompenseerimisele," kirjutas Sester.

Seega tegigi rahandusminister kultuuriministeeriumile ettepaneku, et pöördutaks Niguliste hoone tagastamist menetleva Tallinna linnavalitsuse poole, et hinnata, kui suurel määral on hoones säilinud algupärane osa.

Vaidlus Niguliste kiriku üle algas juba 2001. aastal, kui EELK pöördus hoonet valdava Eesti Kunstimuuseumi poole, et hoone tagasi saada. Küsimus on toonud kaasa ka kohtuvaidlusi.

Allikas: BNS



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema