Antslasse Hauka laadale on minemas kuni 30 000 külastajat ({{commentsTotal}})

Hauka laadal eelmisel aastal.
Hauka laadal eelmisel aastal.

Võrumaal Antslas toimub nädalavahetusel Hauka laat, kuhu oodatakse kahe päeva jooksul kuni 30 000 külastajat, laada toimub ka romuralli ja staadionikontsert.

Korraldaja Aigar Grihini sõnul on Hauka laat üks suuremaid ning kindlasti kõige pikema traditsiooniga laat Eestis. “Antslas toimunud sügislaadast kirjutati Maarahva kalendris juba 1930. aastal, Hauka Laada nime all toimub üritus alates 1963. aastast,” rääkis Grihin. “Alates 1994. aastast peetakse Hauka laata Antsla linna keskuses, kui kogu linn muutub suureks laadaplatsiks. Nii saab Antslat täie õigusega nimetada Eesti laadapealinnaks.”

Tänavune Hauka laat võtab enda alla üle 47 000 ruutmeetri. Messi mõõtmed võtnud Hauka Laadal tutvustavad oma toodangut autode, väiketraktorite, metsa- ja kodutehnika, saunade, tööriistade ning kosmeetika müüjad, katusefirmad, mitmed õlletootjad, toitlustajad, puitehitiste valmistajad, taimede-kalade kasvatajad ja paljud teised, teatasid laada korraldajad.

Lisaks Eestile on müüjaid tulemas Lätist, Leedust ja Soomest.

Sel aastal peetakse Hauka Laadal esmakordselt Ameerika autode rahvusvaheline kokkutulek „Power Camp 2016“, mis toimub laupäeval Antsla gümnaasiumi hoovis. Pühapäeval esineb laadalava ees Läti trikiratturite showtrupp. Lapsed saavad lustida hüppemäel, batuutidel, karussellidel, sõita ponidega, lisaks on kavas kiiking ja lennusõidud.

Laupäeval toimub Antsla laululaval traditsiooniline Hauka romuralli, kus esinevad ka Beebilõust ja Kurjam. Samal õhtul avatakse väravad Antsla staadionil, kus õhtu jooksul astuvad üles Haddaway, Terminaator, Koit Toome, Henrik Normann ja Respekt.

Mobiilpositsioneerimise andmetel käis eelmisel aastal Hauka laadal üle 20 000 inimese. Külastajaid tuli kõigist Eesti maakondadest ning välisriikidest olid esindatud Soome, Läti, Leedu, Saksamaa, Hiina, Ukraina, Rootsi, Norra, Taani, Iirimaa ning Venemaa.

 

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: