Enamik Eesti leivajahust tuleb ühelt tootjalt ({{commentsTotal}})

Enamik Eesti leibadest valmib Eesti jahust.
Enamik Eesti leibadest valmib Eesti jahust. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kui veel mõned aastad tagasi tuli ette, et nii populaarseks saanud käsitööleib kui ka liinitootmisena valminud poeleib valmistati välismaisest jahust, sest nii tuli odavam, siis nüüdseks on nii koduleivaküpsetajad kui ka suuremad pagariärid enamasti Eesti rukkijahu peale üle läinud. Siiski sõltub see palju ka vilja aastakäigust - kas on olnud hea aasta või mitte. Peamiselt varustab Eesti leivaküpsetajaid suurim jahutootja Tartu Mill, kes on viimastel aastatel kasutanud oma rukkijahu toorainena üksnes Eesti teravilja.

Eesti leivaliidu president Uno Kaldmäe teab, et liidu liikmed lähtuvad leivavilja ostul aastakäigust: kui on olnud hea vilja-aasta, saab läbi Eesti viljast toodetud jahuga, kui aga saagikus on kehvem olnud, on mõned kasutanud ka Soome ja Läti jahu. "Põllumehed on emotsionaalsed inimesed, teevad vahel asja hullemaks kui on," ei leidnud Kaldmäe, et Eestis viljaga lugu nii hull oleks, et siit seda osta ei saa, viidates Hiiu Pagari juhtide põhjendusele, miks nemad eelistavad Soome jahu.

Üksnes Fazer, kes enam leivaliitu ei kuulu, sest on tootmise Eestist ära viinud, kasutas kogu aeg Soome jahu.

Kaldmäe, kes juhib ka leivatööstust Lõuna Pagarid, kinnitab ERR.ee-le, et nad ise kasutavad üksnes Eesti jahu, mida ostavad Tartu Millist ning tema on selle kvaliteediga rahul.

Ka Saare Leiva juht Janar Vaima kinnitab, et enamasti on nende leivad tehtud Eesti jahust, muist suisa saaremaisest. "Rukkijahu tuleb Saaremaalt, Pihtla veskist, enamik sellest viljast on siinsamas Saaremaal kasvatatud," kinnitas Vaima eriti kohalikku päritolu. "Muud jahud ostame Tartu Millist, kellel ka enamik viljast on Eesti oma," lisas Vaima.

Naabersaarelt Muhumaalt alguse saanud ja nüüdseks oma tootmise mitmesse Eesti paika püsti pannud populaarne Muhu Leib kasutab samuti üksnes Eesti viljast tehtud jahu - Tartu Millist ostetakse ökotäisterajahu. Samuti on nad ostnud jahu Sangaste rukkiveskist, sest on selle kvaliteediga rahul.

"Väikese kiviveski jahu on kõvasti kallim kui välismaa jahud, ka Tartu Milli ökojahu on kallim, aga me ostame jahu tooraine kvaliteedi, mitte hinna alusel," kinnitas ettevõtte juht ja menuka retsepti autor Martin Sepping.

Ka Eesti Pagari leivatööstus kuulutab uhkelt, et kõik nende leivad on tehtud 100% Eesti rukkist. Kuid Eesti leivajahu eelistavad ka mitmed käsitööleivameistrid, kes peavad kvaliteeti hinnast olulisemaks. Nii näiteks on Tartu Milli ökojahu peal ka Sauel tegutseva Buxhöwdeni Pagari leivad, kuid mitmed teisedki väiketootjad.

"Kõik Eesti turul müüdavad Tartu Milli rukkijahud on jahvatatud viimastel aastatel ainult Eesti viljast," kinnitab ettevõtte müügijuht Aili Adamson.

Mahejahu moodustab kogu rukkijahu toodangust küll üksnes margniaalsed 1-2%, ning sellestki 70% läheb ekspordiks ja vaid 30% tarbitakse Eestis ära.

"Ökojahu on meile pigem nišš, kuigi toodame seda hea meelega," ütleb Adamson. Enamiku sellestki viljast ostavad ära pagaritööstused, mitte jaetarbijad.

Vilja kvaliteet sõltub aastakäigust - kui on olnud palju päikest ja viljakoristust on saanud teha kuiva ilmaga, on tera ilus ja hea. "Ökojahu on kallim, sest saagikus on väiksem ja aastad pole vennad," möönab Adamson.

Maherukist ostavad nad kokku paljudelt Eesti põllumeestelt, tarnijate nimekiri on pikk.

Möödunud aasta oli hea vilja-aasta, tänavune aga tuleb kehv, kurdavad põllumehed. Kui paljudesse leibadesse see välismaa jahu tagasi toob, selgub järgmisel aastal, ehkki Tartu Milli müügijuht Aili Adamson kinnitab, et Eestis kasutatav viljakogus on nii väike, et nende seisukohast seda muret pole. Nemad kasutavad ikka Eesti rukist edasi, saaks vaid vilja põldudelt kuivalt kätte.



Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.Iraagi sõdurid ISIS-e lipuga.
Eesti on osalenud aruteludes ISISe vastase koalitsiooni moodustamiseks

ISIS-e vastase suure koalitsiooni moodustamiseks on Eesti juba pidanud konsultatsioone nii USA kui ka teiste partneritega, tunnistas kaitseminister Margus Tsahkna. Eesti osaleb praegu Iraagis treeningmissioonil kümne kaitseväelasega, kuid mis võiks saada Eesti panuseks võitluses ISIS-ega, on arutelu teema.

UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.