Enamik Eesti leivajahust tuleb ühelt tootjalt ({{commentsTotal}})

Enamik Eesti leibadest valmib Eesti jahust.
Enamik Eesti leibadest valmib Eesti jahust. Autor: Postimees/Scanpix

Kui veel mõned aastad tagasi tuli ette, et nii populaarseks saanud käsitööleib kui ka liinitootmisena valminud poeleib valmistati välismaisest jahust, sest nii tuli odavam, siis nüüdseks on nii koduleivaküpsetajad kui ka suuremad pagariärid enamasti Eesti rukkijahu peale üle läinud. Siiski sõltub see palju ka vilja aastakäigust - kas on olnud hea aasta või mitte. Peamiselt varustab Eesti leivaküpsetajaid suurim jahutootja Tartu Mill, kes on viimastel aastatel kasutanud oma rukkijahu toorainena üksnes Eesti teravilja.

Eesti leivaliidu president Uno Kaldmäe teab, et liidu liikmed lähtuvad leivavilja ostul aastakäigust: kui on olnud hea vilja-aasta, saab läbi Eesti viljast toodetud jahuga, kui aga saagikus on kehvem olnud, on mõned kasutanud ka Soome ja Läti jahu. "Põllumehed on emotsionaalsed inimesed, teevad vahel asja hullemaks kui on," ei leidnud Kaldmäe, et Eestis viljaga lugu nii hull oleks, et siit seda osta ei saa, viidates Hiiu Pagari juhtide põhjendusele, miks nemad eelistavad Soome jahu.

Üksnes Fazer, kes enam leivaliitu ei kuulu, sest on tootmise Eestist ära viinud, kasutas kogu aeg Soome jahu.

Kaldmäe, kes juhib ka leivatööstust Lõuna Pagarid, kinnitab ERR.ee-le, et nad ise kasutavad üksnes Eesti jahu, mida ostavad Tartu Millist ning tema on selle kvaliteediga rahul.

Ka Saare Leiva juht Janar Vaima kinnitab, et enamasti on nende leivad tehtud Eesti jahust, muist suisa saaremaisest. "Rukkijahu tuleb Saaremaalt, Pihtla veskist, enamik sellest viljast on siinsamas Saaremaal kasvatatud," kinnitas Vaima eriti kohalikku päritolu. "Muud jahud ostame Tartu Millist, kellel ka enamik viljast on Eesti oma," lisas Vaima.

Naabersaarelt Muhumaalt alguse saanud ja nüüdseks oma tootmise mitmesse Eesti paika püsti pannud populaarne Muhu Leib kasutab samuti üksnes Eesti viljast tehtud jahu - Tartu Millist ostetakse ökotäisterajahu. Samuti on nad ostnud jahu Sangaste rukkiveskist, sest on selle kvaliteediga rahul.

"Väikese kiviveski jahu on kõvasti kallim kui välismaa jahud, ka Tartu Milli ökojahu on kallim, aga me ostame jahu tooraine kvaliteedi, mitte hinna alusel," kinnitas ettevõtte juht ja menuka retsepti autor Martin Sepping.

Ka Eesti Pagari leivatööstus kuulutab uhkelt, et kõik nende leivad on tehtud 100% Eesti rukkist. Kuid Eesti leivajahu eelistavad ka mitmed käsitööleivameistrid, kes peavad kvaliteeti hinnast olulisemaks. Nii näiteks on Tartu Milli ökojahu peal ka Sauel tegutseva Buxhöwdeni Pagari leivad, kuid mitmed teisedki väiketootjad.

"Kõik Eesti turul müüdavad Tartu Milli rukkijahud on jahvatatud viimastel aastatel ainult Eesti viljast," kinnitab ettevõtte müügijuht Aili Adamson.

Mahejahu moodustab kogu rukkijahu toodangust küll üksnes margniaalsed 1-2%, ning sellestki 70% läheb ekspordiks ja vaid 30% tarbitakse Eestis ära.

"Ökojahu on meile pigem nišš, kuigi toodame seda hea meelega," ütleb Adamson. Enamiku sellestki viljast ostavad ära pagaritööstused, mitte jaetarbijad.

Vilja kvaliteet sõltub aastakäigust - kui on olnud palju päikest ja viljakoristust on saanud teha kuiva ilmaga, on tera ilus ja hea. "Ökojahu on kallim, sest saagikus on väiksem ja aastad pole vennad," möönab Adamson.

Maherukist ostavad nad kokku paljudelt Eesti põllumeestelt, tarnijate nimekiri on pikk.

Möödunud aasta oli hea vilja-aasta, tänavune aga tuleb kehv, kurdavad põllumehed. Kui paljudesse leibadesse see välismaa jahu tagasi toob, selgub järgmisel aastal, ehkki Tartu Milli müügijuht Aili Adamson kinnitab, et Eestis kasutatav viljakogus on nii väike, et nende seisukohast seda muret pole. Nemad kasutavad ikka Eesti rukist edasi, saaks vaid vilja põldudelt kuivalt kätte.



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.