Keskkonnaamet: Ahja jõe ürgoru kaitsmiseks tuleb Saesaare pais lammutada ({{commentsTotal}})

Saesaare pais.
Saesaare pais. Autor/allikas: ERR

Ahja jõe ürgoru ja sealsete haruldaste loodusmaastike, sealhulgas taevaskodade säilimine, on kõige paremini tagatud, kui likvideeritakse Saesaare pais ja veehoidla, leiab keskkonnaamet.

Reedel kiitis keskkonnaamet heaks keskkonnamõjude hindamise aruande, mille eesmärk oli välja selgitada Põlvamaal asuva Saesaare paisu likvideerimise võimalikkus ja sellega seotud ohu- ja mõjutegurid Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale.

Hindamise aruandest selgub, et liivakivipaljandite ainus säilimisvõimalus on looduslike protsesside jätkumine, mis saab toimuda vaid normaalse jõevoolu tingimustes. Paisu asemel paikkonnale iseloomuliku kiirevoolulise jõelõigu taastamine mõjuks soodsalt 20-le kalaliigile, ebasoodsalt tüübiomastest kalaliikidest kolmele ja nelja liigi osas mõju puuduks, teatas aruande tellinud keskkonnaagentuur.

Kaitsealustest lindudest võidaks elupaiku juurde nii jäälind kui vesipapp. Inimtegevuse osas vähendab paisu kadumine rekreatsioonivõimalusi, mis seotud seisva ja sügava veega, nagu näiteks parve- ja paadisõit ning ujumine.

Samas parandab keskkonnaagentuuri teatel paisu likvideerimine süsta- ja kanuumatkamise võimalusi. Samuti on võimalik säilitada supluskoht selle ajaloolise asukoha ligiduses. Paisu likvideerimisel peab senisel kujul lõpetama töö hüdroelektrijaam ning tuleb eeldatavasti uuendada rida lähikülade kaevusid.

“Saesaare paisu näol on tegemist loodushoidlikult dramaatilise mõjuga, ent ühtlasi sotsiaalmajanduslikult tundliku objektiga. Seetõttu on meil hea meel, et valminud on põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mille käigus tellitud teadustööd ja läbiviidud analüüs ei jäta kahtlust parima lahendusvariandi osas,” kommenteeris äsja heakskiidu saanud aruannet Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein.

Paikkonna külastajaile oleks suurim muutus teisenenud maastikupilt, mis ühest küljest võimaldaks minna avastama seni osaliselt või tervenisti vee alla maetud olnud kuni 25 liivakivipaljandit ja mitut koobast. Teisalt võtaks paisjärve aluse maapinna korrastamine ja taas metsastamine aega ja hoolt. Eelmainituist viimane oli ka peamiseks mureks küsitletud inimestest sellel osal, kes ürgoru taastamist pelgasid.

"Julgen arvata, et paisu mahavõtmise positiivseid tagajärgi loodusele ei sea kahtluse alla keegi. Pigem tekitab muret harjumuspärase pildi kadumine ning muutustega kohanemine, seda nii miljööväärtuslikkuse kui ka majanduse mõistes," lausus keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. "Loodus taastub ning leidlikud inimesed näevad ka paisujärgses pildis võimalusi see külastamis- ja kasutamisväärseks teha."

Keskkonnaamet on oma otsuses öelnud et juhul, kui jõge taastama asutakse, tuleb arvestada kõigi aruandes soovitatud leevendusmeetmetega. Samuti tuleb põhjalikumalt läbi töötada jõesängi sadestunud setete eemaldamise viis.

Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja Rein Kalle ütles, et Eesti kauneim jõeorg tuleb ükskord taastada niikuinii. "Mida rohkem sellega venitada, seda enam ladestub järve setet ja kahjustuvad liivakivipaljandid. Saesaare paisu vee erikasutusluba kehtib 2017. aasta 14. juunini, misjärel saaks hakata veetaset alandama. Arvestamaks kohalike turismiettevõtjate ja hüdroelektrijaama omanike huvidega, tuleks anda neile aega üleminekuks valmistumiseks ja muutustega kohanemiseks. Kui pikk üleminekuaeg võiks olla ja kuidas töid rahastada, on sügisese arutelu põhiküsimus."

 



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: