Keskkonnaamet: Ahja jõe ürgoru kaitsmiseks tuleb Saesaare pais lammutada ({{commentsTotal}})

Saesaare pais.
Saesaare pais. Autor/allikas: ERR

Ahja jõe ürgoru ja sealsete haruldaste loodusmaastike, sealhulgas taevaskodade säilimine, on kõige paremini tagatud, kui likvideeritakse Saesaare pais ja veehoidla, leiab keskkonnaamet.

Reedel kiitis keskkonnaamet heaks keskkonnamõjude hindamise aruande, mille eesmärk oli välja selgitada Põlvamaal asuva Saesaare paisu likvideerimise võimalikkus ja sellega seotud ohu- ja mõjutegurid Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealale.

Hindamise aruandest selgub, et liivakivipaljandite ainus säilimisvõimalus on looduslike protsesside jätkumine, mis saab toimuda vaid normaalse jõevoolu tingimustes. Paisu asemel paikkonnale iseloomuliku kiirevoolulise jõelõigu taastamine mõjuks soodsalt 20-le kalaliigile, ebasoodsalt tüübiomastest kalaliikidest kolmele ja nelja liigi osas mõju puuduks, teatas aruande tellinud keskkonnaagentuur.

Kaitsealustest lindudest võidaks elupaiku juurde nii jäälind kui vesipapp. Inimtegevuse osas vähendab paisu kadumine rekreatsioonivõimalusi, mis seotud seisva ja sügava veega, nagu näiteks parve- ja paadisõit ning ujumine.

Samas parandab keskkonnaagentuuri teatel paisu likvideerimine süsta- ja kanuumatkamise võimalusi. Samuti on võimalik säilitada supluskoht selle ajaloolise asukoha ligiduses. Paisu likvideerimisel peab senisel kujul lõpetama töö hüdroelektrijaam ning tuleb eeldatavasti uuendada rida lähikülade kaevusid.

“Saesaare paisu näol on tegemist loodushoidlikult dramaatilise mõjuga, ent ühtlasi sotsiaalmajanduslikult tundliku objektiga. Seetõttu on meil hea meel, et valminud on põhjalik keskkonnamõjude hindamine, mille käigus tellitud teadustööd ja läbiviidud analüüs ei jäta kahtlust parima lahendusvariandi osas,” kommenteeris äsja heakskiidu saanud aruannet Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein.

Paikkonna külastajaile oleks suurim muutus teisenenud maastikupilt, mis ühest küljest võimaldaks minna avastama seni osaliselt või tervenisti vee alla maetud olnud kuni 25 liivakivipaljandit ja mitut koobast. Teisalt võtaks paisjärve aluse maapinna korrastamine ja taas metsastamine aega ja hoolt. Eelmainituist viimane oli ka peamiseks mureks küsitletud inimestest sellel osal, kes ürgoru taastamist pelgasid.

"Julgen arvata, et paisu mahavõtmise positiivseid tagajärgi loodusele ei sea kahtluse alla keegi. Pigem tekitab muret harjumuspärase pildi kadumine ning muutustega kohanemine, seda nii miljööväärtuslikkuse kui ka majanduse mõistes," lausus keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. "Loodus taastub ning leidlikud inimesed näevad ka paisujärgses pildis võimalusi see külastamis- ja kasutamisväärseks teha."

Keskkonnaamet on oma otsuses öelnud et juhul, kui jõge taastama asutakse, tuleb arvestada kõigi aruandes soovitatud leevendusmeetmetega. Samuti tuleb põhjalikumalt läbi töötada jõesängi sadestunud setete eemaldamise viis.

Keskkonnaameti keskkonnaosakonna juhataja Rein Kalle ütles, et Eesti kauneim jõeorg tuleb ükskord taastada niikuinii. "Mida rohkem sellega venitada, seda enam ladestub järve setet ja kahjustuvad liivakivipaljandid. Saesaare paisu vee erikasutusluba kehtib 2017. aasta 14. juunini, misjärel saaks hakata veetaset alandama. Arvestamaks kohalike turismiettevõtjate ja hüdroelektrijaama omanike huvidega, tuleks anda neile aega üleminekuks valmistumiseks ja muutustega kohanemiseks. Kui pikk üleminekuaeg võiks olla ja kuidas töid rahastada, on sügisese arutelu põhiküsimus."

 



Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema