Jüri Luik: säutsu-põhised uudised mõjutavad poliitikat liiga palju ({{commentsTotal}})

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) juhataja Jüri Luik märkis Arvamusfestivali julgeolekualal peetud arutelul "Kas sõda tuleb või mitte?", et populistlikud poliitilised jõud nii siin kui seal pool Atlandit on hakanud avalikkuses populaarsete seisukohtadega hakanud ohustama lääneliitlaste ühtsust.

Need tihti äärmuslikud seisukohad on Luige hinnangul võimendatud sotsiaalmeedia poolt, kus ajakirjanikud kui ka poliitikud postitavad kuulujuttudel põhinevaid narratiivita säutse, mida faktid ei toeta.

"Sotsiaalse meedia uudised, mida Donald Trump on väga osavalt ära kasutanud, on uudisest ära kaotanud narratiivi "kus, miks ja millal". Piisab ühest Twitteri säutsust, see läheb üle maailma ja mõjutab poliitikat ilma, et sellel oleks mingisugust alust," selgitas Luik.

RKK juhataja märkis, et talle rääkis üks USA Valge Maja korrespondent, kuidas vihjet või kuulujuttu kuuldes säutsutakse see esmalt Twitterisse, siis leheblogisse, siis väljaande uudisteportaali ja kui aega üle jääb, siis ka paberlehte.

"Ta ütleb professionaalse ajakirjanikuna, et tal ei jää aega üle fakte kontrollida," lisas Luik. Seetõttu leidis ta, et ühiskonna üldine struktuurimuutus ja sotsiaalmeedia mõju sellele on äärmiselt murettekitav. "See on asi, mida tuleb julgeolekupoliitika puhul kindlasti arvestada," rõhutas Luik.

Toimetaja: Allan Rajavee



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: