Fotod ja video: Tartu Millis hukkus kaks vilja alla jäänud töötajat ({{commentsTotal}})

{{1471001533000 | amCalendar}}

Tartu Milli territooriumil toimus õnnetus, kus kaks meest vajus hoidlas vilja alla ja hukkus. Prokuratuur algatas kriminaalmenetluse asjaolude väljaselgitamiseks.

Hommikul kell 9.28 said Tartu päästjad väljakutse Tartu Milli territooriumile, kus inimesed olid vilja alla vajunud. Sündmusele reageerisid päästjad Tartu ja Annelinna komandodest.

Päästjate saabudes selgus, et punkris, kus hoiti 150 tonni vilja, oli kolm inimest. Üks meestest oli liiniga kinnitatud, kuid teised kaks juba vilja alla vajunud. Päästjad alustasid nööripäästesüsteemide moodustamisega.

Kell 10.19 saadi punkrist kätte esimene töötaja, kes oli turvaköiega kinnitatud. Juhtunu tagajärjel mees vigastada ei saanud.

Kell 11.07 toodi punkrist välja hukkunu. Kolmanda mehe otsingud jätkusid. Päästetöid raskendas viljatolmust tingitud halb nähtavus.

Kell 16.02 teatas Tartu Mill ise, et hukkusid mõlemad vilja alla vajunud töötajad.

Kella 23.38 ajal teatas Lõuna päästekeskus, et õhtul kell 21.06 lõpetati punkrist vilja ümberpumpamine ning kell 22.25 tõid päästjad välja teise viljapunkris hukkunud mehe surnukeha.

Õnnetuse asjaolud selgitatakse välja kriminaalmenetluse käigus

Õnnetus juhtus viljahoidla punkris, kus töötajad tegelesid sinna kinni jäänud märja vilja lahtiaitamisega.

Ettevõte lubab teha igakülgset koostööd päästeameti, politsei ja tööinspektsiooniga, et välja selgitada õnnetuse täpsemad asjaolud.

AS Tartu Mill avaldab sügavat kaastunnet hukkunute omastele ja lähedastele.

Prokuratuur on alustanud asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi 197 lõige 3 tunnustel, mis hõlmab endas töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramist, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. Selle järgi võib juriidilist isikut karistada rahalise trahviga.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi Tartu politsei.

"Päästetööd sujusid küllaltki raskelt, sest tegemist on kõrgelt, sügavalt päästmisega, kus ei ole eriti võimalust kasutada lihtsamaid variante ja kus on vaja hästi palju tööjõudu, samas ka kiirabisid, et seda kõike turvata," selgitas Tartu päästekomando päästetööde juht Tauno Boškirov "Aktuaalsele kaamerale".

 

Toimetaja: Merilin Pärli, Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: