Säutsu kaasa üleilmses arutelus teemasildiga HingeltEestis ({{commentsTotal}})

#HingeltEestis
#HingeltEestis Autor/allikas: ERR

17.30 algab Arvamusfestivali ERRi laval üleilmselt arvamusi koguv arutelu Globaalne Eesti. Arutelus kaasa rääkimiseks saate oma mõtted ja küsimused teele panna juba praegu Twitteris kasutades selleks teemasilti #Hingelt Eestis.

Väljaspool Eestit on tekkinud uusväliseestlus, samas on üha enamate eestlaste puhul raske öelda, kas nad elavad Eestis või mõnes välisriigis. Millised on eestluse palged 21. sajandil erinevates riikides – see selgub ERRi ja Tallinna ülikooli koostöös toimuvas arutelus, mida juhib Andres Jõesaar, osalevad Eesti aukonsul Keenias Kadri Humala Ayal (Skype'i vahendusel). ettevõtja Rainer Sternfeld, juhtimisstrateeg Birgit Linnamäe ja konsultant Karola Lepasaar (Skype'i vahendusel).

 

Täna kell 17.30 algavat arutelu juhib Andres Jõesaar ning tema arutelukaaslased on:

Rainer Sternfeld on Eesti ettevõtja Silicon Valleys, kes juhib keskkonna-, ilma ja energiaandmetega tegelevat tehnoloogiaettevõtet Planet OS, millel on ka arenduskontor Tallinnas. Paralleelselt põhitööga on Rainer ka värske veebisaate ehk podcasti "Globaalsed eestlased" saatejuht, mille eesmärgiks on Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks luua mälupilt silmapaistvatest Eesti inimestest üle maailma, jagada kogemusi ja tuua end üksteisele lähemale. Lisaks on ta Maailma Ookeaninõukogu (World Ocean Council) juhatuse liige ning MTÜ Eesti 2.0 nõukogu liige.

Karola Lepasaar töötab Dubai valitsuses alates 2008. aastast, praegu Majandusarengu Departemangu (Department of Economic Development) peadirekori nõunikuna. Varem on ta töötanud finantssektoris: ABN AMRO pangas ja tervishoiu konsultatsiooni firmas Nexus Londonis ning Dubai arengule suunatud konglomeraadis Dubai Holding. Oma karjääri alustas ta mittetulundusühingute Phare programmidega Euroopa Komisjoni Delegatsioonis Eestis. Karolal on magistrikraad Columbia ülikoolist.

Kümmet võõrkeelt valdav majandusharidusegastrateeg, konsultant ja juht Birgit Linnamäe on üle 20 aasta tööstusettevõtteid käivitanud, arendanud ja juhtinud. Ta kolis Eestist Saksamaale elama ja tööle 1990ndate lõpul ning tal on lähem kokkupuude 18 riigiga.

Eestisse naasmise järel tegutseb ettevõtete arendamise ja nõustamisega üleilmselt, ta kõneleb ja koolitab enesejuhtimise ning paremate lahenduste loomise teemadel. Birgit oli ka maailma tipptaseme võistlustantsija.

Kadri Humal-Ayal elab Keenias alates 1995.a. jaanuarist. Ta on tegelenud inimressurside arendamisega, töötanud valve- ja turvateenistuse sektoris, telekommunikatsiooniäris ja brändi arendamise ettevõtetes. Alates 2002. aasta omab ja juhib ta turvapitsateid tootvat ettevõtet. Kadri on aktiivne Rotary liikumise liige alates 2007.aastast ning osalenud Keenias paljudes vee, kanalisatsiooni ja kogukonna arendamise projektides. Aastal 2008 nimetati Kadri Humal-Ayal Eesti aukonsuliks Keenias. Lisaks oma äri juhtimisele tegutseb ta ka strateegilise planeerimise ja inimkapitali konsultandina.

Toimetaja: Marju Himma



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: