Tänavu jõuab Eestisse 14 jalaväe lahingumasinat ({{commentsTotal}})

Lahingumasin CV9035 Paldiski sadamas enne suurõppust Kevadtorm.
Lahingumasin CV9035 Paldiski sadamas enne suurõppust Kevadtorm. Autor/allikas: www.mil.ee

Esimesed Hollandist ostetud jalaväe lahingumasinad saabuvad Eestisse oktoobris, kokku jõuab neid Eestisse sel aastal 14.

Hollandist soetatud jalaväe lahingumasinad CV9035 saabuvad Eestisse oktoobris ning kohe pärast masinate Eestisse jõudmist alustatakse mehhaanikute väljaõpet, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja. Kokku jõuab Eestisse sel aastal 14 jalaväe lahingumasinat ning kõik masinad peaksid olema Eestisse tarnitud 2018. aasta lõpuks.

Jalaväe lahingumasinate hooldamiseks ja hoidmiseks vajalik taristu ehitatakse Tapa sõjaväelinnakusse. Pressiesindaja sõnul ehitustööd käivad ja esimene hooldus- ja väljaõppegaraaž lahingumasinate jaoks valmib oktoobris.

Lahingumasinate väljaõppe jaoks vajaliku lähiharjutusala rajamiseks käivad samuti ettevalmistustööd, kaitseministeerium on selleks soetanud maid ning peab maaomanikega läbirääkimisi. Ka on käimas kaitseväe keskpolügooni ohualade laiendamise, et jalaväe lahingumasinad mahuksid polügoonile harjutama koos liitlastega.

Sel aastal on kaitseministeeriumil kavas välja kuulutada riigihange ka aasta alguses Norralt ostetud toetusmasinate ümber ehitamiseks kaitseväe vajadustele vastavaks.

Ka tegelevad kaitseministeerium ja kaitsevägi jalaväe lahingumasinate ja toetussoomukite hoolduse ja remondi ettevalmistamisega. "CV9035 on kõrgtehnoloogiline relvasüsteem, mis vajab professionaalset hoolt ja siin otsime koos erasektoriga parimat lahendust, et tagada soomukitele pikk eluiga," märkis ministeeriumi pressiesindaja.

Eesti sõlmis 2014. aasta lõpus Hollandiga lepingu 44 jalaväe lahingumasinat CV9035NL ning tanki Leopard 1 baasil ehitatud kuue toetusmasina ostmiseks. Hanke maht on 113 miljonit eurot.

Jalaväe lahingumasinad ehk rauterid jõuavad Eestisse aastatel 2016-18. Hangitud lahingumasinad on kasutatud, kõige vanem masin on seitse aastat vana. Enne Eestile üleandmist läbivad kõik masinad Hollandis hoolduse ja vajadusel ka remondi.

Lisaks ostab Eesti ostab Norralt 635 000 euro eest kokku 37 jalaväe lahingumasinate CV90 keret, mis ehitatakse ümber toetussoomukiteks. Masinad jõuavad Eestisse aastatel 2016-2017.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: