Aleksander Laane: taastuvenergiaga tegelemine tuleb teha rahva asjaks ({{commentsTotal}})

Arutelu
Arutelu "Et elekter oleks, vaesus kaoks ja mets jääks" Autor/allikas: ERR

Taastuvenergiaga tegelemine tuleks teha Eestis rahva asjaks, arvab erakonna Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane. Eesti päikeseenergia assotsiatsiooni juhataja Andres Meesaku sõnul tuleb energiatootmisel juba praegu silmas pidada tehnoloogia arengut, et mitte tarbetult metsi maha põletada ja lendorava pesi hävitada.

Laane arvates peaks muretsema kaasaegseid energiatootmiseadmeid – päikesepaneele, soojuspumpasid, tuulegeneraatoreid. "Energiatootmisseadmete kulud tasuvad end ära, kui need on mõistlikult valitud. Taastuvenergiaga tegelemine on Eesti ja Eesti inimeste huvides," lisas Laane.

Laane meelest oleks oluline luua n-ö alternatiivenergia ühistu, mis kuuluks rahvale ja kust saadavat energiat saaksid eestlased kasutada oma ettevõtluse toetamiseks. "See, et maailm on avatud ja et las kõik välisinvestorid tulevad Eestisse, ei ole väga jätkusuutlik," lisas Laane.

Andres Meesak märkis, et täna on väikesed kogukonnad on võimelised endale energiat tootma igasugusel laiuskraadil võrgust sõltumata. Aga tema sõnul ei saa ära unustada ka tehnoloogia arengut.

"Me ei tea tegelikult, millised tehnoloogiad on 10–15 aasta pärast igapäevased, aga täna hakata seepärast metsi maha põletama ja lendorava pesi lõhkuma, et saada viie aasta pärast mingi raha millegi jaoks ei ole kindlasti jätkusuutlik areng," märkis Meesak.

Jätkusuutliku arengu asjatundja Rea Rausi sõnul tuleb energiatootmise kontekstis ümber mõelda ka majanduse mõte ja eesmärk.

"Kas meie majandus on eraldi mehhanism, et on vaja teenida sadu protsente kasumeid või tegelikult peame asjad uuesti jalule tõstma ja ütlema, et majandus peab olema ühiskonna ja inimeste teenistuses, et ta ei tohiks enam olla äri teenistuses," märkis Raus.

Toimetaja: Merit Maarits



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: