Euroopa Komisjon laiendas seakatku tõkketsoone Lätis ja Poolas ({{commentsTotal}})

Sead Järvamaa farmis 2015. aastal.
Sead Järvamaa farmis 2015. aastal. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Euroopa Komisjon laiendas reedel jõustunud rakendusotsusega sigade Aafrika katku tõkketsoone Lätis ja Poolas, Eestis piirid ei muutunud.

Uue määruse järgi on kõige karmimas ehk kolmandas tsoonis alad Kagu- ja Loode-Lätis. Teises tsoonis on aga enamik riigi keskosast, selgub otsusest.

Poolas kehtestati otsusega väikesed kolmanda tsooni alad riigi idaosas ning veidi laiem teine tsoon.

Eestis laiendas Komisjon tauditsooni viimati juuli lõpus. Siis laienes kolmas tsoon Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Harjumaal asuvatele valdadele ning kogu Mandri-Eestis kehtestati teine tsoon.

Kõik kolmandas tsoonis paiknevad seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all. Olulisima kitsendusena on kolmandast tsoonist lubatud turustada ja eksportida vaid uuritud sigadelt või karjadest pärinevat kuumtöödeldud sealiha ja -tooteid.

Kuumtöötlemata sealiha- ja toodete liikumine on teises ja kolmandas tsoonis lubatud vaid erimärgistatult ja Eesti piires. Elussigade liigutamine on lubatud teatud tingimustel range veterinaarjärelevalve all nii Eestis kui teistes liikmesriikides asuvatesse teise ja kolmanda tsooni farmidesse.

Kõik teises ja kolmandas tsoonis kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks. Lubatud on uuritud metssigadelt pärineva liha ja toodete turustamine Eestis teise tsooni piires erimärgistusega.

Käesoleval aastal on seni tuvastatud viis kodusigade Aafrika katku taudikollet. Möödunud aastal oli 18 kodusigade taudikollet, mille käigus hukati üle 22 000 kodusea.

Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 2014. aasta 8. septembril, mil Hispaanias asuvast EL-i referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Taudi on leitud kodusigadel Lääne-Virumaal, Valgamaal, Tartumaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja Võrumaal.

Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.