Arvamusfestival: Merle Karusoo viis mõtet tõest, õigusest ja armastusest ({{commentsTotal}})

Merle Karusoo ja Maarja Vaino arvamusfestivalil.
Merle Karusoo ja Maarja Vaino arvamusfestivalil. Autor/allikas: Pamela Maran

Lavastaja Merle Karusoo ja kirjandusteadlane Maarja Vaino arutlesid arvamusfestivalil tõe ja õiguse ning müüdi tekke üle. Toome teieni vestlusest viis ilusamat mõtet.

Merle Karusoo: „Sõna on reaalne asi. See ei ole see, mis läheb lendu, ja las siis läks. Kui ta läheb, siis enam kinni ei püüa.“

„Ei tohi rüvetada teiste inimeste rõõmu, ei tohi peletada armastust teiste inimeste elus.“

„Parem on arvamusi kõrvutada, mitte vaielda ja neid ümber lükata. See jätab endalegi võimaluse oma arvamust muuta. Kui ma kaitsen vaidluses kindlalt oma seisukohta, siis inimpsühholoogia on juba nii, et pean sellest hoidma küünte ja hammastega lõpuni kinni, isegi siis, kui ma saan aru, et mul enam ammu õigus pole. Miks me ei võiks vaadata otsa teise inimese tõele ja mitte kembelda kogu aeg?“

„Kui sa ei räägi oma unistustest ja kardad, et sellest tuleks vaid kemplemine, siis sinna sohu su unistused lõpevadki.“

„Mul oleks jumalast kahju, kui tõe ja õiguse taga ajamine oleks eestlastele kõige omasem. Siis poleks meil mingit lootust. Kallis rahvas, ärgem olgem need, kes ajavad kõige hinna eest taga oma tõde ja õigust.“



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: