Põlevkivitööstuse tulevikust: taastuvenergia ei ole praeguses tehnoloogias võimeline meie vajadusi katma ({{commentsTotal}})

Kas peaksime panustama põlevkivitööstuse arendamisse?
Kas peaksime panustama põlevkivitööstuse arendamisse? Autor/allikas: ERR

Õlihind mõjutab põlevkivitööstust oluliselt rohkem kui kliimapoliitika, märkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. "Peale selle sõltub põlevkivitööstus ka tehnoloogia arengust ning alternatiivsete energiatootmisallikate võimekusest astuda vastu traditsioonilistele energiatootmisallikatele," lisas Sutter. Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimehe Meelis Eldermanni hinnangul ei ole taastuvenergia praeguses tehnoloogias võimeline meie vajadusi ära katma.

"Põlevkivi tootmine sõltub sellest, mis turul toimub," märkis Sutter. "Peale selle sõltub palju ka tehnoloogia arengust ja sellest, kuidas alternatiivsed energiatootmise allikad on valmis vastu asuma traditsioonilistele energiatootmisviisidele. Kui me tahame jõuda sinna, et 2050. aastaks oleks enamus toodetud energiast taastuvenergia, siis peame tegema väga suure hüppe," nentis Sutter.

Eldermanni sõnul ei ole energeetikasektor ilma investeeringute ja innovatiivse lähenemiseta konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik. "Väga raske on öelda, kuhu suunas liigub tehnoloogia, aga taastuvenergia praeguses tehnoloogias ei ole võimeline meie vajadusi ära katma," lisas Eldermann.

Keskenduma peab maksimaalse väärtuse tootmisele

"Tänasel päeval on riigi jaoks võtmeküsimus see, kuidas põlevkiviressursist ikkagi maksimaalne väärtus välja võtta," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppiman. "Ma ei arva, et me peaks ühtegi investeeringut täna maha kandma seepärast, et seda tehakse põlevkivienergeetikast. Pigem peaks vaatama, kuidas see näiteks õlihindade konteksti mahub."

Eldermanni sõnult tuleb põlevkivitööstuse tuleviku suhtes vaadata tervikut. "Ei saa öelda, et põlevkivil ei ole tulevikku, sest põlevkivitööstus on kiires arengus. Järgmine etapp on põlevkiviõli ja elektrienergia koostootmisele üleminek. Eesmärk on välja võtta võimalikult pikk väärtusahel."

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo meelest tuleb põlevkivitööstuse jätkusuutlikkuse küsida, kas on mõistlik teha suuri investeeringuid põlevkivi tootmisseadmetesse, kui teame, et tasuvusaeg on kaks-kolmkümmend aastat. "Pigem kasutame ära võimalikult hästi seda ressurssi, mis meil on ja nii kaua, kuni ta töötab. Väljaminemiseks peab olema valmis juba 15–20 aastat varem," lisas Olgo.

Toimetaja: Merit Maarits



Segased ajad Saksamaal
uudised
Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

uudised
Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: