Venemaa paigutas Krimmi poolsaarele õhutõrjesüsteemi S-400, pinged Kiievi ja Moskva vahel jätkuvad ({{commentsTotal}})

Õhutõrjesüsteemid S-400 paraadil Moskvas.
Õhutõrjesüsteemid S-400 paraadil Moskvas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vene uudisteagentuurid teatasid täna kaitseministeeriumi allikatele viidates, et Venemaa on äsja paigutanud Krimmi poolsaarele õhutõrje raketisüsteemi S-400. Hiljem kinnitasid Venemaa relvajõud seda sammu ka ametlikult.

Teade saabub ajal, mil Venemaa süüdistab Ukraina võime Krimmi territooriumile diversantide saatmises ning president Vladimir Putin lubas poolsaare julgeolekumeetmeid tõhustada, vahendasid Unian, Interfax ja Reuters.

Ukraina ja lääneriigid on viimase aasta jooksul korduvalt süüdistanud Venemaad selles, et viimane toob Krimmi poolsaarele juurde nii relvastust kui ka sõdureid.

Samuti on teada, et järgmisel nädalal toimub Krimmis sõjaväeõppus, mille raames simuleeritakse ka olukorda, kus vastane on kasutanud massihävitusrelva.

Ukraina sõjaväeluure: Vene sõdurid ja piirivalvurid ei tundnud teineteist ära ja avasid tule

Ukraina sõjaväeluure kõneisik Vadim Skibitski andis tänasel pressibriifingul pikema ülevaate Kiievi seisukohtadest.

Pressiesindaja kinnitas juba eile Ukraina meedias esitatud väiteid, mille kohaselt oli ööl vastu 7. augustit Krimmi poolsaarel Armjanski lähistel toimunud tulistamisjuhtumi näol tegu Vene sõdurite omavahelise arveteõiendamisega. Täpsemalt olid tulevahetuse osapoolteks Vene sõdurid ja piirivalvurid.

"Peamine põhjus oli see, et need üksused ei suutnud õigeaegselt teineteist identifitseerida ning mõlemalt poolelt avati tuli," selgitas Skibitski ja märkis, et tulistamise tõttu oli nii hukkunuid kui ka haavatuid.

Ukraina meedias levivate uudiste kohaselt mängis segaduse põhjuste seas olulist rolli ka alkoholitarbimine.

Kiievi kinnitusel pole "diversandid" sõjaväeluurega seotud

10. augustil teatas Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), et eelnenud nädalavahetusel leidsid Krimmis aset vahejuhtumid, mille raames üritasid relvastatud Ukraina diversandid Krimmi poolsaarele tungida. FSB väitel said kokkupõrgete käigus surma üks Vene sõdur ja üks FSB töötaja ehk piirivalvur. Ukraina diversantidel olevat aga olnud plaanis korraldada terroriakte, muuhulgas olulise tähtsusega infrastruktuuriobjektidel.

FSB väitel on nad teinud kahjutuks "ukrainlaste luurevõrgustiku" ning pidanud kinni grupi diversante, kelle eesotsas olevat 1977. aastal sündinud Jevgeni Panov. Videot Panovi ülekuulamisest, kus ta justkui tunnistab Kiievi korraldusel terroriaktide kavandamist, on ohtralt näidatud ka Vene meedias.

Kiievi kinnitusel on Panovi näol tegu Ida-Ukrainas sõdinud Ukraina patrioodiga, kes aga ei ole kuidagi seotud sõjaväeluurega ning kes tõenäoliselt rööviti Vene eriteenistuse poolt ning viidi Krimmi. Viimasel ajal olevat mees tegelenud hoopis heategevusega.

Röövimise asjus on Ukrainas alustatud ka kriminaalmenetlust.

Sõjaväeluurega pole seotud ka teised FSB poolt äsja kinni peetud "Ukraina diversandid".

Ukraina sõjaväeluure hinnangul üritab Kreml praeguse FSB operatsiooni ja võimalike järgnevate provokatsioonidega tekitada olukorda, kus saab süüdistada Kiievit Minski kokkulepete rikkumises. Viimase abil annaks aga õigustada nii Minski kokkulepete täitmisega viivitamist kui ka vägede suurendamist piirkonnas.

Prantsusmaa ja Saksamaa loodavad Normandia formaadi jätkumist

Seoses viimaste sündmustega on Putin ka teatanud, et järgmiseks kuuks G20 raames kavandatav nn Normandia neliku kohtumine on muutunud "mõttetuks".

Saksamaa valitsuse ametnik ütles AFP-le kommentaariks, et Putini teade on märk sellest, et "Venemaa panustab üha vähem kriisi poliitilisele lahendamisele".

Prantsusmaa välisministeeriumi teatel oli välisminister Jean-Marc Ayrault teatanud oma Vene kolleegile Sergei Lavrovile, et Prantsusmaa ja Saksamaa jätkavad püüdlusi Minski kokkuleppeid Normandia formaadi raames ellu viia.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaja Tael usub, et jõuab ebainimlikust töökoormusest hoolimata üle eesistumise finišijoone oma jalgadel.

Kaja Tael: eesistuja ei saa võtta teatepulka ja staadionilt ära joosta

Eesistumise jooksul on kostnud siit-sealt hääli, et Eesti oleks pidanud tegema rohkem, olema teravam ja sõnakam. Eesti alaline esindaja Euroopa Liidus Kaja Tael leiab, et eesistumine on nagu meeskonnajooks, kus üks liige ei saa võtta teatepulka ja joosta sellega vastassuunas staadionilt minema.

IT-spetsialistid soovitavad kõigil paroolid ära vahetada

Kõik internetikasutajad peaksid hoolimata sellest, kas nende konto parool on lahti muugitud või mitte, selle kindlasti ära vahetama. IT-turvariski ei tasu alahinnata, hoitavad spetsialistid, sest identiteedivargus võib toimuda üsna lihtsalt.

kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: