Venemaa paigutas Krimmi poolsaarele õhutõrjesüsteemi S-400, pinged Kiievi ja Moskva vahel jätkuvad ({{commentsTotal}})

Õhutõrjesüsteemid S-400 paraadil Moskvas. Autor: Reuters/Scanpix

Vene uudisteagentuurid teatasid täna kaitseministeeriumi allikatele viidates, et Venemaa on äsja paigutanud Krimmi poolsaarele õhutõrje raketisüsteemi S-400. Hiljem kinnitasid Venemaa relvajõud seda sammu ka ametlikult.

Teade saabub ajal, mil Venemaa süüdistab Ukraina võime Krimmi territooriumile diversantide saatmises ning president Vladimir Putin lubas poolsaare julgeolekumeetmeid tõhustada, vahendasid Unian, Interfax ja Reuters.

Ukraina ja lääneriigid on viimase aasta jooksul korduvalt süüdistanud Venemaad selles, et viimane toob Krimmi poolsaarele juurde nii relvastust kui ka sõdureid.

Samuti on teada, et järgmisel nädalal toimub Krimmis sõjaväeõppus, mille raames simuleeritakse ka olukorda, kus vastane on kasutanud massihävitusrelva.

Ukraina sõjaväeluure: Vene sõdurid ja piirivalvurid ei tundnud teineteist ära ja avasid tule

Ukraina sõjaväeluure kõneisik Vadim Skibitski andis tänasel pressibriifingul pikema ülevaate Kiievi seisukohtadest.

Pressiesindaja kinnitas juba eile Ukraina meedias esitatud väiteid, mille kohaselt oli ööl vastu 7. augustit Krimmi poolsaarel Armjanski lähistel toimunud tulistamisjuhtumi näol tegu Vene sõdurite omavahelise arveteõiendamisega. Täpsemalt olid tulevahetuse osapoolteks Vene sõdurid ja piirivalvurid.

"Peamine põhjus oli see, et need üksused ei suutnud õigeaegselt teineteist identifitseerida ning mõlemalt poolelt avati tuli," selgitas Skibitski ja märkis, et tulistamise tõttu oli nii hukkunuid kui ka haavatuid.

Ukraina meedias levivate uudiste kohaselt mängis segaduse põhjuste seas olulist rolli ka alkoholitarbimine.

Kiievi kinnitusel pole "diversandid" sõjaväeluurega seotud

10. augustil teatas Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), et eelnenud nädalavahetusel leidsid Krimmis aset vahejuhtumid, mille raames üritasid relvastatud Ukraina diversandid Krimmi poolsaarele tungida. FSB väitel said kokkupõrgete käigus surma üks Vene sõdur ja üks FSB töötaja ehk piirivalvur. Ukraina diversantidel olevat aga olnud plaanis korraldada terroriakte, muuhulgas olulise tähtsusega infrastruktuuriobjektidel.

FSB väitel on nad teinud kahjutuks "ukrainlaste luurevõrgustiku" ning pidanud kinni grupi diversante, kelle eesotsas olevat 1977. aastal sündinud Jevgeni Panov. Videot Panovi ülekuulamisest, kus ta justkui tunnistab Kiievi korraldusel terroriaktide kavandamist, on ohtralt näidatud ka Vene meedias.

Kiievi kinnitusel on Panovi näol tegu Ida-Ukrainas sõdinud Ukraina patrioodiga, kes aga ei ole kuidagi seotud sõjaväeluurega ning kes tõenäoliselt rööviti Vene eriteenistuse poolt ning viidi Krimmi. Viimasel ajal olevat mees tegelenud hoopis heategevusega.

Röövimise asjus on Ukrainas alustatud ka kriminaalmenetlust.

Sõjaväeluurega pole seotud ka teised FSB poolt äsja kinni peetud "Ukraina diversandid".

Ukraina sõjaväeluure hinnangul üritab Kreml praeguse FSB operatsiooni ja võimalike järgnevate provokatsioonidega tekitada olukorda, kus saab süüdistada Kiievit Minski kokkulepete rikkumises. Viimase abil annaks aga õigustada nii Minski kokkulepete täitmisega viivitamist kui ka vägede suurendamist piirkonnas.

Prantsusmaa ja Saksamaa loodavad Normandia formaadi jätkumist

Seoses viimaste sündmustega on Putin ka teatanud, et järgmiseks kuuks G20 raames kavandatav nn Normandia neliku kohtumine on muutunud "mõttetuks".

Saksamaa valitsuse ametnik ütles AFP-le kommentaariks, et Putini teade on märk sellest, et "Venemaa panustab üha vähem kriisi poliitilisele lahendamisele".

Prantsusmaa välisministeeriumi teatel oli välisminister Jean-Marc Ayrault teatanud oma Vene kolleegile Sergei Lavrovile, et Prantsusmaa ja Saksamaa jätkavad püüdlusi Minski kokkuleppeid Normandia formaadi raames ellu viia.

Toimetaja: Laur Viirand



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.