Venemaa paigutas Krimmi poolsaarele õhutõrjesüsteemi S-400, pinged Kiievi ja Moskva vahel jätkuvad
Vene uudisteagentuurid teatasid täna kaitseministeeriumi allikatele viidates, et Venemaa on äsja paigutanud Krimmi poolsaarele õhutõrje raketisüsteemi S-400. Hiljem kinnitasid Venemaa relvajõud seda sammu ka ametlikult.
Teade saabub ajal, mil Venemaa süüdistab Ukraina võime Krimmi territooriumile diversantide saatmises ning president Vladimir Putin lubas poolsaare julgeolekumeetmeid tõhustada, vahendasid Unian, Interfax ja Reuters.
Ukraina ja lääneriigid on viimase aasta jooksul korduvalt süüdistanud Venemaad selles, et viimane toob Krimmi poolsaarele juurde nii relvastust kui ka sõdureid.
Samuti on teada, et järgmisel nädalal toimub Krimmis sõjaväeõppus, mille raames simuleeritakse ka olukorda, kus vastane on kasutanud massihävitusrelva.
Ukraina sõjaväeluure: Vene sõdurid ja piirivalvurid ei tundnud teineteist ära ja avasid tule
Ukraina sõjaväeluure kõneisik Vadim Skibitski andis tänasel pressibriifingul pikema ülevaate Kiievi seisukohtadest.
Pressiesindaja kinnitas juba eile Ukraina meedias esitatud väiteid, mille kohaselt oli ööl vastu 7. augustit Krimmi poolsaarel Armjanski lähistel toimunud tulistamisjuhtumi näol tegu Vene sõdurite omavahelise arveteõiendamisega. Täpsemalt olid tulevahetuse osapoolteks Vene sõdurid ja piirivalvurid.
"Peamine põhjus oli see, et need üksused ei suutnud õigeaegselt teineteist identifitseerida ning mõlemalt poolelt avati tuli," selgitas Skibitski ja märkis, et tulistamise tõttu oli nii hukkunuid kui ka haavatuid.
Ukraina meedias levivate uudiste kohaselt mängis segaduse põhjuste seas olulist rolli ka alkoholitarbimine.
Kiievi kinnitusel pole "diversandid" sõjaväeluurega seotud
10. augustil teatas Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), et eelnenud nädalavahetusel leidsid Krimmis aset vahejuhtumid, mille raames üritasid relvastatud Ukraina diversandid Krimmi poolsaarele tungida. FSB väitel said kokkupõrgete käigus surma üks Vene sõdur ja üks FSB töötaja ehk piirivalvur. Ukraina diversantidel olevat aga olnud plaanis korraldada terroriakte, muuhulgas olulise tähtsusega infrastruktuuriobjektidel.
FSB väitel on nad teinud kahjutuks "ukrainlaste luurevõrgustiku" ning pidanud kinni grupi diversante, kelle eesotsas olevat 1977. aastal sündinud Jevgeni Panov. Videot Panovi ülekuulamisest, kus ta justkui tunnistab Kiievi korraldusel terroriaktide kavandamist, on ohtralt näidatud ka Vene meedias.
Kiievi kinnitusel on Panovi näol tegu Ida-Ukrainas sõdinud Ukraina patrioodiga, kes aga ei ole kuidagi seotud sõjaväeluurega ning kes tõenäoliselt rööviti Vene eriteenistuse poolt ning viidi Krimmi. Viimasel ajal olevat mees tegelenud hoopis heategevusega.
Röövimise asjus on Ukrainas alustatud ka kriminaalmenetlust.
Sõjaväeluurega pole seotud ka teised FSB poolt äsja kinni peetud "Ukraina diversandid".
Ukraina sõjaväeluure hinnangul üritab Kreml praeguse FSB operatsiooni ja võimalike järgnevate provokatsioonidega tekitada olukorda, kus saab süüdistada Kiievit Minski kokkulepete rikkumises. Viimase abil annaks aga õigustada nii Minski kokkulepete täitmisega viivitamist kui ka vägede suurendamist piirkonnas.
Prantsusmaa ja Saksamaa loodavad Normandia formaadi jätkumist
Seoses viimaste sündmustega on Putin ka teatanud, et järgmiseks kuuks G20 raames kavandatav nn Normandia neliku kohtumine on muutunud "mõttetuks".
Saksamaa valitsuse ametnik ütles AFP-le kommentaariks, et Putini teade on märk sellest, et "Venemaa panustab üha vähem kriisi poliitilisele lahendamisele".
Prantsusmaa välisministeeriumi teatel oli välisminister Jean-Marc Ayrault teatanud oma Vene kolleegile Sergei Lavrovile, et Prantsusmaa ja Saksamaa jätkavad püüdlusi Minski kokkuleppeid Normandia formaadi raames ellu viia.
Toimetaja: Laur Viirand