Venemaa paigutas Krimmi poolsaarele õhutõrjesüsteemi S-400, pinged Kiievi ja Moskva vahel jätkuvad ({{commentsTotal}})

Õhutõrjesüsteemid S-400 paraadil Moskvas.
Õhutõrjesüsteemid S-400 paraadil Moskvas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vene uudisteagentuurid teatasid täna kaitseministeeriumi allikatele viidates, et Venemaa on äsja paigutanud Krimmi poolsaarele õhutõrje raketisüsteemi S-400. Hiljem kinnitasid Venemaa relvajõud seda sammu ka ametlikult.

Teade saabub ajal, mil Venemaa süüdistab Ukraina võime Krimmi territooriumile diversantide saatmises ning president Vladimir Putin lubas poolsaare julgeolekumeetmeid tõhustada, vahendasid Unian, Interfax ja Reuters.

Ukraina ja lääneriigid on viimase aasta jooksul korduvalt süüdistanud Venemaad selles, et viimane toob Krimmi poolsaarele juurde nii relvastust kui ka sõdureid.

Samuti on teada, et järgmisel nädalal toimub Krimmis sõjaväeõppus, mille raames simuleeritakse ka olukorda, kus vastane on kasutanud massihävitusrelva.

Ukraina sõjaväeluure: Vene sõdurid ja piirivalvurid ei tundnud teineteist ära ja avasid tule

Ukraina sõjaväeluure kõneisik Vadim Skibitski andis tänasel pressibriifingul pikema ülevaate Kiievi seisukohtadest.

Pressiesindaja kinnitas juba eile Ukraina meedias esitatud väiteid, mille kohaselt oli ööl vastu 7. augustit Krimmi poolsaarel Armjanski lähistel toimunud tulistamisjuhtumi näol tegu Vene sõdurite omavahelise arveteõiendamisega. Täpsemalt olid tulevahetuse osapoolteks Vene sõdurid ja piirivalvurid.

"Peamine põhjus oli see, et need üksused ei suutnud õigeaegselt teineteist identifitseerida ning mõlemalt poolelt avati tuli," selgitas Skibitski ja märkis, et tulistamise tõttu oli nii hukkunuid kui ka haavatuid.

Ukraina meedias levivate uudiste kohaselt mängis segaduse põhjuste seas olulist rolli ka alkoholitarbimine.

Kiievi kinnitusel pole "diversandid" sõjaväeluurega seotud

10. augustil teatas Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), et eelnenud nädalavahetusel leidsid Krimmis aset vahejuhtumid, mille raames üritasid relvastatud Ukraina diversandid Krimmi poolsaarele tungida. FSB väitel said kokkupõrgete käigus surma üks Vene sõdur ja üks FSB töötaja ehk piirivalvur. Ukraina diversantidel olevat aga olnud plaanis korraldada terroriakte, muuhulgas olulise tähtsusega infrastruktuuriobjektidel.

FSB väitel on nad teinud kahjutuks "ukrainlaste luurevõrgustiku" ning pidanud kinni grupi diversante, kelle eesotsas olevat 1977. aastal sündinud Jevgeni Panov. Videot Panovi ülekuulamisest, kus ta justkui tunnistab Kiievi korraldusel terroriaktide kavandamist, on ohtralt näidatud ka Vene meedias.

Kiievi kinnitusel on Panovi näol tegu Ida-Ukrainas sõdinud Ukraina patrioodiga, kes aga ei ole kuidagi seotud sõjaväeluurega ning kes tõenäoliselt rööviti Vene eriteenistuse poolt ning viidi Krimmi. Viimasel ajal olevat mees tegelenud hoopis heategevusega.

Röövimise asjus on Ukrainas alustatud ka kriminaalmenetlust.

Sõjaväeluurega pole seotud ka teised FSB poolt äsja kinni peetud "Ukraina diversandid".

Ukraina sõjaväeluure hinnangul üritab Kreml praeguse FSB operatsiooni ja võimalike järgnevate provokatsioonidega tekitada olukorda, kus saab süüdistada Kiievit Minski kokkulepete rikkumises. Viimase abil annaks aga õigustada nii Minski kokkulepete täitmisega viivitamist kui ka vägede suurendamist piirkonnas.

Prantsusmaa ja Saksamaa loodavad Normandia formaadi jätkumist

Seoses viimaste sündmustega on Putin ka teatanud, et järgmiseks kuuks G20 raames kavandatav nn Normandia neliku kohtumine on muutunud "mõttetuks".

Saksamaa valitsuse ametnik ütles AFP-le kommentaariks, et Putini teade on märk sellest, et "Venemaa panustab üha vähem kriisi poliitilisele lahendamisele".

Prantsusmaa välisministeeriumi teatel oli välisminister Jean-Marc Ayrault teatanud oma Vene kolleegile Sergei Lavrovile, et Prantsusmaa ja Saksamaa jätkavad püüdlusi Minski kokkuleppeid Normandia formaadi raames ellu viia.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema