Medvedev: diplomaatiliste suhete katkestamine Ukrainaga on võimalik ({{commentsTotal}})

{{1471012303000 | amCalendar}}

Vene peaminister Dmitri Medvedev ütles reedel, et Venemaa juhtkond võib katkestada diplomaatilised suhted Ukrainaga, kui neil ei jää muud võimalust Kiievi "korralekutsumiseks".

"Mis puutub diplomaatiliste suhete katkestamist - teate, ajaloos on kõike juhtunud. Meenutan, et pärast teatavaid sündmusi katkesid meil diplomaatilised suhted Gruusiaga," ütles ta Sotšis Interfaxi küsimusele.

"Ma ei tahaks, et see niimoodi lõppeks, aga kui muud viisi olukorra mõjutamiseks ei jää, võib Vene president sellise otsuse langetada," sõnas valitsusjuht.

Medvedev rõhutas, et "lõpliku otsuse teeb loomulikult riigi president, kes juhib riigi välispoliitikat."

Moskva süüdistas Kiievit "terrorirünnakute kavandamises" 2014. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmis. Kiievi kinnitusel ei vasta need väited tõele ning tegemist on järjekordse Kremli provokatsiooniga.

Geraštšenko: Venemaa on diplomaatilised suhted juba ammu katkestanud

Ülemraada asespiiker ja Ukraina humanitaarküsimuste esindaja kolmepoolses kontaktgrupis Irõna Geraštšenko ütles kommentaariks, et Venemaa Föderatsioon katkestas diplomaatilised suhted Ukrainaga sisuliselt juba siis, kui okupeeris Krimmi ning osa Donetski ja Luganski oblastitest, vahendas Unian.

"Tegelikult on Moksva ammu katkestanud diplomaatilised suhted Ukrainaga. Sellest hetkest saadik, kui riigiduuma ja föderatsiooninõukogu hääletasid sõbralikus ekstaasis vägede saatmise poolt, kui meilt varastati Krimm ja osa Donbassist. Moskva lõikas läbi niivõrd olulised inimlikud ja ajaloolised sidemed, kui tappis meie lapsi Donbassis, hävitas kodusid, koole; sandistas tuhandeid inimesi, tegi sadadest lastest orvud, tappis naisi ja lapsi; kui paiskas sinna sõtta sõdureid, kellest nüüd täna lahti ütleb; kui läbi propaganda on mürgitanud miljonite inimeste meeled; kui katkestas sugulus- ja sõprussidemed, sest miljonid inimesed on lõpetanud suhtlemise seoses hüsteeriaga, mis on tekkinud "huntat, natse, Parem Sektorit ja risti löödud poisse" puudutavate "uudiste" taustal," rääkis Geraštšenko.

Viimasel ajal on kahe riigi vahel tekitanud pingeid ka Venemaa suursaadiku teema.

28. juulil vabastas president Vladimir Putin ametist senise suursaadiku Mihhail Zubarovi ning tema ajutiseks kohusetäitjaks nimetati Sergei Toropov. 29. juulil aga teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Moksva on esitanud Kiievile kinnitamiseks uue suursaadiku - senise presidendi täievolilise esindaja Volga föderaalringkonnas, Mihhail Babitši.

3. mail teatas Ukraina välisministeerium, et Venemaa uue suursaadiku küsimus on Kiievi hinnangul päevakorrast maha võetud.

Ukraina meedias on selgitatud, et Kiievi keeldumisel on selge põhjus - Moskva rikkus teadlikult diplomaatilist reeglit, mille kohaselt ei teatata veel suursaadiku nime avalikult, kui saadetav riik pole oma heakskiitu andnud. Lisaks kinnitati Ukraina välisministeeriumist, et erinevalt Peskovi jutust polnud Moskva isegi Babitši kandidatuurist ametlikult teada andnud.

Ukraina kutsus suursaadiku Moskvast tagasi juba 2014. aasta märtsist ning sellest ajast saadik on sealset saatkonda juhtinud ajutine asjur.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema