Agu Uudelepp: Soome ajakirjanike enesefilter suudab Vene propagandaga paremini toime tulla ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali julgeolekualal toimus arutelu "Taevas kukub alla!?! Julgeolekust ja ohtudest rääkimise eesmärk ning mõju", kus otsiti vastus küsimusele, kuidas rääkida julgeolekuohtudest selliselt, et inimesed ei tunneks ennast lihtsalt hirmutatuna, vaid peaksid vajalikuks ennast kriisideks ette valmistada.

ERR-i nõukogu liige Agu Uudelepp märkis arutelu avasõnas, et meedias kajastatud uudised põhinevad alati valikutel, mis omakorda sõltuvad valikuid tegeva ajakirjaniku teadmistest, hoiakutest, maailmavaatest ja taustteadmistest.

"See inimene, kes juhtis Eesti valitsuse kommunikatsioonibürood 2007. aastal, võib rääkida lugusid, kuidas ta proovis leppida Eesti suuremate uudistetoimetustega kokku, et võtaks natuke pingeid maha ja katsuks lähenda selle nurga alt, et saaks kodurahu tagasi, mitte selle nurga alt, et kes suudaks kirjutada säravama pealkirja või avaldada kõige verisema pildi," rääkis Uudelepp, kes märkis, et nende kõneluste edukus oli null.

Soome ajakirjanike enesefilter

Uudelepp nentis, et Eesti ja Soome meedia on selles osas erinevad. "Soomlaste nägemus riigikaitsest on pisut teistsugusem. Vahel jääb selline mulje, et Eestis arvatakse, et NATO liikmelisusest julgeolekuks piisab, sest kui mingi jama on, siis tuleb keegi meid päästma ja meie elame edasi nii nagu varem," selgitas Uudelepp.

Tema sõnul on aga soomlastel teine lähenemine, kuna nad mõistavad, et riigi kaitsmiseks peavad kõik tegema oma osa. "Seetõttu Soome ajakirjanike enese sees olev filter ütleb, et kui ma selle uudise praegu nii avaldan, siis on see Soome julgeolekule kahjulik ja järelikult ma seda ei avalda, kuid Eesti ajakirjanik mõtleb selle peale, kas see info on uudisena põnev ja siis ta läheb," kirjeldas Uudelepp.

Eesti ajakirjanikud ei tunneta propagandat

Meediaeksperdi sõnul koolitatakse Venemaal n-ö meediasõda pidavatele inimestele, kuidas koostada uudist, mis saaks välismeedias mainitud. "Üks võte on see, kus ajakirjanik kasutab peegeldavat allikat. Eestis näiteks tsiteeritakse tüdimuseni seda, mida Nõukogude Liidu viimane president Mihhail Gorbatšov on järjekordselt öelnud. Mis tähtsust sellel on, mida see vanahärra ütleb, sest tal on näpud sahtli vahel ja võib-olla mitte ainult näpud," möönas Uudelepp.

ERR-i nõukogu liikme sõnul on Eesti ajakirjanikud saanud eetikal põhineva ajakirjandushariduse, kuid neile ei ole loetud sellist ainet nagu "Venemaa propaganda ülesehitus profiilid". "Seetõttu ei vaadata seda. Soomlastel on see instinkt teistpidine, kuna seal vaadatakse, mis organisatsioon ja mis inimene seda ütles," märkis Uudelepp.



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.Pangandussektori kasumlikkus püsis esimeses kvartalis möödunud aastaga sarnasel tasemel.
Pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit

Eesti pangad teenisid esimeses kvartalis 89 miljonit eurot kasumit, millesse panustas intressitulu suurenemine, mida toetas laenuportfelli kasv ja selle keskmise intressimarginaali tõus ning laenuallahindluste vähenemine; negatiivselt mõjutas kasumit puhasteenustasutulu vähenemine ja tulumaksukulu.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.