Agu Uudelepp: Soome ajakirjanike enesefilter suudab Vene propagandaga paremini toime tulla ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali julgeolekualal toimus arutelu "Taevas kukub alla!?! Julgeolekust ja ohtudest rääkimise eesmärk ning mõju", kus otsiti vastus küsimusele, kuidas rääkida julgeolekuohtudest selliselt, et inimesed ei tunneks ennast lihtsalt hirmutatuna, vaid peaksid vajalikuks ennast kriisideks ette valmistada.

ERR-i nõukogu liige Agu Uudelepp märkis arutelu avasõnas, et meedias kajastatud uudised põhinevad alati valikutel, mis omakorda sõltuvad valikuid tegeva ajakirjaniku teadmistest, hoiakutest, maailmavaatest ja taustteadmistest.

"See inimene, kes juhtis Eesti valitsuse kommunikatsioonibürood 2007. aastal, võib rääkida lugusid, kuidas ta proovis leppida Eesti suuremate uudistetoimetustega kokku, et võtaks natuke pingeid maha ja katsuks lähenda selle nurga alt, et saaks kodurahu tagasi, mitte selle nurga alt, et kes suudaks kirjutada säravama pealkirja või avaldada kõige verisema pildi," rääkis Uudelepp, kes märkis, et nende kõneluste edukus oli null.

Soome ajakirjanike enesefilter

Uudelepp nentis, et Eesti ja Soome meedia on selles osas erinevad. "Soomlaste nägemus riigikaitsest on pisut teistsugusem. Vahel jääb selline mulje, et Eestis arvatakse, et NATO liikmelisusest julgeolekuks piisab, sest kui mingi jama on, siis tuleb keegi meid päästma ja meie elame edasi nii nagu varem," selgitas Uudelepp.

Tema sõnul on aga soomlastel teine lähenemine, kuna nad mõistavad, et riigi kaitsmiseks peavad kõik tegema oma osa. "Seetõttu Soome ajakirjanike enese sees olev filter ütleb, et kui ma selle uudise praegu nii avaldan, siis on see Soome julgeolekule kahjulik ja järelikult ma seda ei avalda, kuid Eesti ajakirjanik mõtleb selle peale, kas see info on uudisena põnev ja siis ta läheb," kirjeldas Uudelepp.

Eesti ajakirjanikud ei tunneta propagandat

Meediaeksperdi sõnul koolitatakse Venemaal n-ö meediasõda pidavatele inimestele, kuidas koostada uudist, mis saaks välismeedias mainitud. "Üks võte on see, kus ajakirjanik kasutab peegeldavat allikat. Eestis näiteks tsiteeritakse tüdimuseni seda, mida Nõukogude Liidu viimane president Mihhail Gorbatšov on järjekordselt öelnud. Mis tähtsust sellel on, mida see vanahärra ütleb, sest tal on näpud sahtli vahel ja võib-olla mitte ainult näpud," möönas Uudelepp.

ERR-i nõukogu liikme sõnul on Eesti ajakirjanikud saanud eetikal põhineva ajakirjandushariduse, kuid neile ei ole loetud sellist ainet nagu "Venemaa propaganda ülesehitus profiilid". "Seetõttu ei vaadata seda. Soomlastel on see instinkt teistpidine, kuna seal vaadatakse, mis organisatsioon ja mis inimene seda ütles," märkis Uudelepp.



Ajujaht on üks EAS-i tegevusi, mille kommunikatsioon ostetakse väljastpoolt sisse.

3,3 miljonit: PR-firmad kosuvad EAS-i nisa otsas

Ehkki EAS-is töötab 30 turundus- ja kommunikatsiooniinimest, on organisatsioon PR-ettevõtetele oluline sissetulekuallikas - nelja aasta jooksul hangib organisatsioon suhtekorraldusteenuseid ligi 3,3 miljoni euro eest, ja see summa ei pruugi olla lõplik, kuivõrd Eesti-siseseid teenuseid ostetakse reeglina aasta kaupa, nii et järgmise kahe aasta teenuste mahud alles selguvad ja lisanduvad.

oodatud teatrisündmus
soome 100
uudised
Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: