Agu Uudelepp: Soome ajakirjanike enesefilter suudab Vene propagandaga paremini toime tulla ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali julgeolekualal toimus arutelu "Taevas kukub alla!?! Julgeolekust ja ohtudest rääkimise eesmärk ning mõju", kus otsiti vastus küsimusele, kuidas rääkida julgeolekuohtudest selliselt, et inimesed ei tunneks ennast lihtsalt hirmutatuna, vaid peaksid vajalikuks ennast kriisideks ette valmistada.

ERR-i nõukogu liige Agu Uudelepp märkis arutelu avasõnas, et meedias kajastatud uudised põhinevad alati valikutel, mis omakorda sõltuvad valikuid tegeva ajakirjaniku teadmistest, hoiakutest, maailmavaatest ja taustteadmistest.

"See inimene, kes juhtis Eesti valitsuse kommunikatsioonibürood 2007. aastal, võib rääkida lugusid, kuidas ta proovis leppida Eesti suuremate uudistetoimetustega kokku, et võtaks natuke pingeid maha ja katsuks lähenda selle nurga alt, et saaks kodurahu tagasi, mitte selle nurga alt, et kes suudaks kirjutada säravama pealkirja või avaldada kõige verisema pildi," rääkis Uudelepp, kes märkis, et nende kõneluste edukus oli null.

Soome ajakirjanike enesefilter

Uudelepp nentis, et Eesti ja Soome meedia on selles osas erinevad. "Soomlaste nägemus riigikaitsest on pisut teistsugusem. Vahel jääb selline mulje, et Eestis arvatakse, et NATO liikmelisusest julgeolekuks piisab, sest kui mingi jama on, siis tuleb keegi meid päästma ja meie elame edasi nii nagu varem," selgitas Uudelepp.

Tema sõnul on aga soomlastel teine lähenemine, kuna nad mõistavad, et riigi kaitsmiseks peavad kõik tegema oma osa. "Seetõttu Soome ajakirjanike enese sees olev filter ütleb, et kui ma selle uudise praegu nii avaldan, siis on see Soome julgeolekule kahjulik ja järelikult ma seda ei avalda, kuid Eesti ajakirjanik mõtleb selle peale, kas see info on uudisena põnev ja siis ta läheb," kirjeldas Uudelepp.

Eesti ajakirjanikud ei tunneta propagandat

Meediaeksperdi sõnul koolitatakse Venemaal n-ö meediasõda pidavatele inimestele, kuidas koostada uudist, mis saaks välismeedias mainitud. "Üks võte on see, kus ajakirjanik kasutab peegeldavat allikat. Eestis näiteks tsiteeritakse tüdimuseni seda, mida Nõukogude Liidu viimane president Mihhail Gorbatšov on järjekordselt öelnud. Mis tähtsust sellel on, mida see vanahärra ütleb, sest tal on näpud sahtli vahel ja võib-olla mitte ainult näpud," möönas Uudelepp.

ERR-i nõukogu liikme sõnul on Eesti ajakirjanikud saanud eetikal põhineva ajakirjandushariduse, kuid neile ei ole loetud sellist ainet nagu "Venemaa propaganda ülesehitus profiilid". "Seetõttu ei vaadata seda. Soomlastel on see instinkt teistpidine, kuna seal vaadatakse, mis organisatsioon ja mis inimene seda ütles," märkis Uudelepp.



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: