Agu Uudelepp: Soome ajakirjanike enesefilter suudab Vene propagandaga paremini toime tulla ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali julgeolekualal toimus arutelu "Taevas kukub alla!?! Julgeolekust ja ohtudest rääkimise eesmärk ning mõju", kus otsiti vastus küsimusele, kuidas rääkida julgeolekuohtudest selliselt, et inimesed ei tunneks ennast lihtsalt hirmutatuna, vaid peaksid vajalikuks ennast kriisideks ette valmistada.

ERR-i nõukogu liige Agu Uudelepp märkis arutelu avasõnas, et meedias kajastatud uudised põhinevad alati valikutel, mis omakorda sõltuvad valikuid tegeva ajakirjaniku teadmistest, hoiakutest, maailmavaatest ja taustteadmistest.

"See inimene, kes juhtis Eesti valitsuse kommunikatsioonibürood 2007. aastal, võib rääkida lugusid, kuidas ta proovis leppida Eesti suuremate uudistetoimetustega kokku, et võtaks natuke pingeid maha ja katsuks lähenda selle nurga alt, et saaks kodurahu tagasi, mitte selle nurga alt, et kes suudaks kirjutada säravama pealkirja või avaldada kõige verisema pildi," rääkis Uudelepp, kes märkis, et nende kõneluste edukus oli null.

Soome ajakirjanike enesefilter

Uudelepp nentis, et Eesti ja Soome meedia on selles osas erinevad. "Soomlaste nägemus riigikaitsest on pisut teistsugusem. Vahel jääb selline mulje, et Eestis arvatakse, et NATO liikmelisusest julgeolekuks piisab, sest kui mingi jama on, siis tuleb keegi meid päästma ja meie elame edasi nii nagu varem," selgitas Uudelepp.

Tema sõnul on aga soomlastel teine lähenemine, kuna nad mõistavad, et riigi kaitsmiseks peavad kõik tegema oma osa. "Seetõttu Soome ajakirjanike enese sees olev filter ütleb, et kui ma selle uudise praegu nii avaldan, siis on see Soome julgeolekule kahjulik ja järelikult ma seda ei avalda, kuid Eesti ajakirjanik mõtleb selle peale, kas see info on uudisena põnev ja siis ta läheb," kirjeldas Uudelepp.

Eesti ajakirjanikud ei tunneta propagandat

Meediaeksperdi sõnul koolitatakse Venemaal n-ö meediasõda pidavatele inimestele, kuidas koostada uudist, mis saaks välismeedias mainitud. "Üks võte on see, kus ajakirjanik kasutab peegeldavat allikat. Eestis näiteks tsiteeritakse tüdimuseni seda, mida Nõukogude Liidu viimane president Mihhail Gorbatšov on järjekordselt öelnud. Mis tähtsust sellel on, mida see vanahärra ütleb, sest tal on näpud sahtli vahel ja võib-olla mitte ainult näpud," möönas Uudelepp.

ERR-i nõukogu liikme sõnul on Eesti ajakirjanikud saanud eetikal põhineva ajakirjandushariduse, kuid neile ei ole loetud sellist ainet nagu "Venemaa propaganda ülesehitus profiilid". "Seetõttu ei vaadata seda. Soomlastel on see instinkt teistpidine, kuna seal vaadatakse, mis organisatsioon ja mis inimene seda ütles," märkis Uudelepp.



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema