Tulevikumaailm: sünteesitud inimene ja kolooniad Marsil ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali teadusalal arutlesid teadlased, kas sünteetiline bioloogia hävitab või päästab inimkonna. Katseklaasis loodud inimene ja sea organismis kasvatatud maks ehk sünteetilise bioloogia tulevik panid mitmeid kuulajaid pead vangutama.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Mart Loogi teemat avav mõte pani mitmeid kuulajaid kulme kergitama. „DNA sünteesi hind on viimastel aastatel palju kukkunud ja see on pannud käima uued eesmärgid. Näiteks 10 aasta jooksul võiks sünteesida inimese genoom ja sünteesida inimene, kel pole bioloogilisi vanemaid.“


Futuroloogid ennustavad, et tehnoloogia ja sünteetilise bioloogia areng võimaldab kahe põlvkonna jooksul viia uue inimliigi tekkeni, mis programmeerib ümber iseennast ja keskkonda. „On viimane aeg seda teadustada,“ lisas Loog.


Ärevate kahinate rahustamiseks jätkas Edinburghi ülikooli järeldoktor Kersti Jääger sünteetilise bioloogia vajalikkust tutvustades. „Praegu on suur puudujääk organidoonorite osas. Tüvirakumaailmas saaks puuduolevaid organeid teistes loomades kasvatada. Näiteks sea arengu varajases staadiumis viiakse sellesse inimese geene ja seas hakkab kasvama inimese maks.“


Tartu ülikooli vanemteadur Viljar Jaks lisas: „Sünteetiline bioloogia pakub erinevaid organite loomise võimalusi. See on tõesti võimalik, et asetades arenevasse embrüosse inimese enda rakke, siis teatud geenimanipulatsioonide tulemusel hakkab organism tootma seda organit, mida me tahame.“


Sünteetilist bioloogiat saab panna inimkonna kasuks tööle lisaks organite kasvatamisele ka ehitusmaterjalide sünteesimisel, mis elavad ja võtavad keskkonnast vastu signaale ja reageerivad neile. Mart Loog lisas, et näiteks palmiõli sünteetilisel tootmisel saaks säilitada vihmametsi, mida massiliselt raiutakse palmiistanduste loomiseks.

„Võiksime disainida inimese, kel ei teki 1000 aasta jooksul vähki ja kõrvaldame geenid, mis tekitavad haiguseid. See on esimene eesmärk!“
Teadlased usuvad, et tulevikus on võimalik ka kodudes vajalikke organeid printida. „Mina ei näe probleemi,“ sõnas Viljar Jaks. „Peate leidma failid, peab olema raha, et osta kemikaale, millega rakke kasvatada ja kui kodus on piisavalt steriilne nurk, siis mina ei näe selles [organi printimises - toim] probleemi!“


Publikust kerkis küsimus, mis saab inimkonnast, kes ei jää haigeks, keda teenivad ideaalsed ja täiuslikud organismid ning kes paljunevad massiliselt. „Meil on sellele lahendus. Sünteetilise bioloogia eesmärk on ka astrobioloogia. Loome Marsile kolooniad!“ sõnas Mart Loog.



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema