Tulevikumaailm: sünteesitud inimene ja kolooniad Marsil ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali teadusalal arutlesid teadlased, kas sünteetiline bioloogia hävitab või päästab inimkonna. Katseklaasis loodud inimene ja sea organismis kasvatatud maks ehk sünteetilise bioloogia tulevik panid mitmeid kuulajaid pead vangutama.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Mart Loogi teemat avav mõte pani mitmeid kuulajaid kulme kergitama. „DNA sünteesi hind on viimastel aastatel palju kukkunud ja see on pannud käima uued eesmärgid. Näiteks 10 aasta jooksul võiks sünteesida inimese genoom ja sünteesida inimene, kel pole bioloogilisi vanemaid.“


Futuroloogid ennustavad, et tehnoloogia ja sünteetilise bioloogia areng võimaldab kahe põlvkonna jooksul viia uue inimliigi tekkeni, mis programmeerib ümber iseennast ja keskkonda. „On viimane aeg seda teadustada,“ lisas Loog.


Ärevate kahinate rahustamiseks jätkas Edinburghi ülikooli järeldoktor Kersti Jääger sünteetilise bioloogia vajalikkust tutvustades. „Praegu on suur puudujääk organidoonorite osas. Tüvirakumaailmas saaks puuduolevaid organeid teistes loomades kasvatada. Näiteks sea arengu varajases staadiumis viiakse sellesse inimese geene ja seas hakkab kasvama inimese maks.“


Tartu ülikooli vanemteadur Viljar Jaks lisas: „Sünteetiline bioloogia pakub erinevaid organite loomise võimalusi. See on tõesti võimalik, et asetades arenevasse embrüosse inimese enda rakke, siis teatud geenimanipulatsioonide tulemusel hakkab organism tootma seda organit, mida me tahame.“


Sünteetilist bioloogiat saab panna inimkonna kasuks tööle lisaks organite kasvatamisele ka ehitusmaterjalide sünteesimisel, mis elavad ja võtavad keskkonnast vastu signaale ja reageerivad neile. Mart Loog lisas, et näiteks palmiõli sünteetilisel tootmisel saaks säilitada vihmametsi, mida massiliselt raiutakse palmiistanduste loomiseks.

„Võiksime disainida inimese, kel ei teki 1000 aasta jooksul vähki ja kõrvaldame geenid, mis tekitavad haiguseid. See on esimene eesmärk!“
Teadlased usuvad, et tulevikus on võimalik ka kodudes vajalikke organeid printida. „Mina ei näe probleemi,“ sõnas Viljar Jaks. „Peate leidma failid, peab olema raha, et osta kemikaale, millega rakke kasvatada ja kui kodus on piisavalt steriilne nurk, siis mina ei näe selles [organi printimises - toim] probleemi!“


Publikust kerkis küsimus, mis saab inimkonnast, kes ei jää haigeks, keda teenivad ideaalsed ja täiuslikud organismid ning kes paljunevad massiliselt. „Meil on sellele lahendus. Sünteetilise bioloogia eesmärk on ka astrobioloogia. Loome Marsile kolooniad!“ sõnas Mart Loog.



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema