Tulevikumaailm: sünteesitud inimene ja kolooniad Marsil ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali teadusalal arutlesid teadlased, kas sünteetiline bioloogia hävitab või päästab inimkonna. Katseklaasis loodud inimene ja sea organismis kasvatatud maks ehk sünteetilise bioloogia tulevik panid mitmeid kuulajaid pead vangutama.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Mart Loogi teemat avav mõte pani mitmeid kuulajaid kulme kergitama. „DNA sünteesi hind on viimastel aastatel palju kukkunud ja see on pannud käima uued eesmärgid. Näiteks 10 aasta jooksul võiks sünteesida inimese genoom ja sünteesida inimene, kel pole bioloogilisi vanemaid.“


Futuroloogid ennustavad, et tehnoloogia ja sünteetilise bioloogia areng võimaldab kahe põlvkonna jooksul viia uue inimliigi tekkeni, mis programmeerib ümber iseennast ja keskkonda. „On viimane aeg seda teadustada,“ lisas Loog.


Ärevate kahinate rahustamiseks jätkas Edinburghi ülikooli järeldoktor Kersti Jääger sünteetilise bioloogia vajalikkust tutvustades. „Praegu on suur puudujääk organidoonorite osas. Tüvirakumaailmas saaks puuduolevaid organeid teistes loomades kasvatada. Näiteks sea arengu varajases staadiumis viiakse sellesse inimese geene ja seas hakkab kasvama inimese maks.“


Tartu ülikooli vanemteadur Viljar Jaks lisas: „Sünteetiline bioloogia pakub erinevaid organite loomise võimalusi. See on tõesti võimalik, et asetades arenevasse embrüosse inimese enda rakke, siis teatud geenimanipulatsioonide tulemusel hakkab organism tootma seda organit, mida me tahame.“


Sünteetilist bioloogiat saab panna inimkonna kasuks tööle lisaks organite kasvatamisele ka ehitusmaterjalide sünteesimisel, mis elavad ja võtavad keskkonnast vastu signaale ja reageerivad neile. Mart Loog lisas, et näiteks palmiõli sünteetilisel tootmisel saaks säilitada vihmametsi, mida massiliselt raiutakse palmiistanduste loomiseks.

„Võiksime disainida inimese, kel ei teki 1000 aasta jooksul vähki ja kõrvaldame geenid, mis tekitavad haiguseid. See on esimene eesmärk!“
Teadlased usuvad, et tulevikus on võimalik ka kodudes vajalikke organeid printida. „Mina ei näe probleemi,“ sõnas Viljar Jaks. „Peate leidma failid, peab olema raha, et osta kemikaale, millega rakke kasvatada ja kui kodus on piisavalt steriilne nurk, siis mina ei näe selles [organi printimises - toim] probleemi!“


Publikust kerkis küsimus, mis saab inimkonnast, kes ei jää haigeks, keda teenivad ideaalsed ja täiuslikud organismid ning kes paljunevad massiliselt. „Meil on sellele lahendus. Sünteetilise bioloogia eesmärk on ka astrobioloogia. Loome Marsile kolooniad!“ sõnas Mart Loog.



Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

ARVAMUS
reformierakonna valimised
uudised
Kaia Iva.

Iva: ELis sündis esimene ligipääsetavuse direktiiv, kuid pikk tee on minna

Euroopa Liit leppis neljapäeval Eesti eesistumise viimasel sotsiaalministrite kohtumisel kokku puuetega inimeste ligipääsetavuse direktiivis. Kuna terve ligipääsetavuse valdkonna reguleerimine oli liiga suur amps, võeti eelnõu koostamisel suur hulk olulistest teemadest välja, rääkis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ERR.ee-le antud intervjuus.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: