Tulevikumaailm: sünteesitud inimene ja kolooniad Marsil ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali teadusalal arutlesid teadlased, kas sünteetiline bioloogia hävitab või päästab inimkonna. Katseklaasis loodud inimene ja sea organismis kasvatatud maks ehk sünteetilise bioloogia tulevik panid mitmeid kuulajaid pead vangutama.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Mart Loogi teemat avav mõte pani mitmeid kuulajaid kulme kergitama. „DNA sünteesi hind on viimastel aastatel palju kukkunud ja see on pannud käima uued eesmärgid. Näiteks 10 aasta jooksul võiks sünteesida inimese genoom ja sünteesida inimene, kel pole bioloogilisi vanemaid.“


Futuroloogid ennustavad, et tehnoloogia ja sünteetilise bioloogia areng võimaldab kahe põlvkonna jooksul viia uue inimliigi tekkeni, mis programmeerib ümber iseennast ja keskkonda. „On viimane aeg seda teadustada,“ lisas Loog.


Ärevate kahinate rahustamiseks jätkas Edinburghi ülikooli järeldoktor Kersti Jääger sünteetilise bioloogia vajalikkust tutvustades. „Praegu on suur puudujääk organidoonorite osas. Tüvirakumaailmas saaks puuduolevaid organeid teistes loomades kasvatada. Näiteks sea arengu varajases staadiumis viiakse sellesse inimese geene ja seas hakkab kasvama inimese maks.“


Tartu ülikooli vanemteadur Viljar Jaks lisas: „Sünteetiline bioloogia pakub erinevaid organite loomise võimalusi. See on tõesti võimalik, et asetades arenevasse embrüosse inimese enda rakke, siis teatud geenimanipulatsioonide tulemusel hakkab organism tootma seda organit, mida me tahame.“


Sünteetilist bioloogiat saab panna inimkonna kasuks tööle lisaks organite kasvatamisele ka ehitusmaterjalide sünteesimisel, mis elavad ja võtavad keskkonnast vastu signaale ja reageerivad neile. Mart Loog lisas, et näiteks palmiõli sünteetilisel tootmisel saaks säilitada vihmametsi, mida massiliselt raiutakse palmiistanduste loomiseks.

„Võiksime disainida inimese, kel ei teki 1000 aasta jooksul vähki ja kõrvaldame geenid, mis tekitavad haiguseid. See on esimene eesmärk!“
Teadlased usuvad, et tulevikus on võimalik ka kodudes vajalikke organeid printida. „Mina ei näe probleemi,“ sõnas Viljar Jaks. „Peate leidma failid, peab olema raha, et osta kemikaale, millega rakke kasvatada ja kui kodus on piisavalt steriilne nurk, siis mina ei näe selles [organi printimises - toim] probleemi!“


Publikust kerkis küsimus, mis saab inimkonnast, kes ei jää haigeks, keda teenivad ideaalsed ja täiuslikud organismid ning kes paljunevad massiliselt. „Meil on sellele lahendus. Sünteetilise bioloogia eesmärk on ka astrobioloogia. Loome Marsile kolooniad!“ sõnas Mart Loog.



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.