Arutelu "Globaalne Eesti": Eesti piir on seal, kus on eestlased ({{commentsTotal}})

ERR-i Arvamusfestivali laval leidis aset arutelu "Globaalne Eesti", milles osalenud märkisid, et Eesti piirid asuvad seal, kus on eestlasi, ning kõige parem viis, kuidas teha meie väike riiki nähtavamaks, on otse suhtlus kohalikega.

Kadri Humal-Ayal tutvustab Keenias Eestit kui riiki, kus piirid ei saagi otsa, kuna erinevate innovaatiliste lahenduste läbi saab Eestiga alati ühendust hoida. Samas tunnistas ta, et Keenia inimene teab Eesti majandusest veel väga vähe.

"Keenia jaoks on Eesti üldjuhul Skype, kuid Keenia tahab kõike alati sisse osta, seega oleks me hea partner," kinnitas Humal-Ayal.

Aasias töötav Birgit Linnamäe kinnitas, et tulusate majandussuhete loomise alus on otsekontakt kohalikega. "Inimestele meeldib suhelda, sest arengud sünnivad, kui mõlemal osapoolel on selleks huvi, mistõttu võib minna ükskõik kuhu. Eesti suurus ja asukoht pole kuidagi piirav faktor," kinnitas Linnamäe.

Ta toonitas, et kõige tähtsam on välisriigis luua endale võrgustik. "Igasugune tegevus saab alguse inimesest endast. Lahkus ja sõbralikkus on oluline ja ei tohi olla negatiivne," rõhutas Linnamäe.

Dubais elav Karola Lepasaar nentis samuti, et teadlikkus Eestist on suhteliselt väike. "Inimeste, teede ja kapitali vaba liikumine on väga hea, eriti just väikestele riikidele," ütles Lepasaar.

Tema sõnul on Dubais karjääri tegemiseks vajalik motivatsioon, huvi ja kirg mingi valdkonna vastu. "Selle alusel saab leida tööd igal pool, kuid oleneb kui palju oled võimeline ohverdama. Kui tahad karjääri teha, peab olema eelnev network ja valmisolek selle nimel algul kasvõi ilma palgata töötada," selgitas Lepassar.

Ka USA ja Eesti vahelt reisiv ettevõtja Rainer Sternfeld möönis, et maailm on niivõrd palju muutunud ja seega pole selge, kus lõpeb lääs ja algab ida. "Praegu piirid justkui puuduvad. Eesti piir on seal, kus on eestlased, ning ei tunne, et oleks kodust ära olnud, tehnilised lahendused võimaldavad sidet hoida," märkis Sternfeld.

"Majandusliku poole pealt peame mõtlema, et kus sa lood kõige rohkem väärtust," lisas ettevõtja.

Rainer Sternfeld sedastas, et Eesti haridus on kindlasti kvaliteetne, kuid kuna oleme väike rahvas, üritame anda laiapõhjalist haridust, et igal pool hakkama saada. Seevastu välismaal saad keskenduda kitsamale erialale, mis võimaldab olla selle ala maailma tippude seas.

Eesti välismaalt graafikutel: sisse ja väljaränne arvudes

Paides toimunud arutelu eeltöö tugines suures osas erinevate dokumentide ja statistika analüüsil. Arutelu korraldajad jutustasid sisse- ja väljarände loo ka graafikutel, mida jagame ka ERRi auditooriumiga.

 

Toimetaja: Allan Rajavee



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema