Türgi prokuratuur nõuab kurdipartei juhtidele viieaastast vanglakaristust ({{commentsTotal}})

Selahattin Demirtas (vasakul) ja Sirri Sureyya Onder 2013. aasta märtsis Istanbulis.
Selahattin Demirtas (vasakul) ja Sirri Sureyya Onder 2013. aasta märtsis Istanbulis. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi prokuratuuril on kavas nõuda viieaastast vanglakaristust kurdimeelse Rahvademokraatliku Partei (HDP) juhile Selahattin Demirtasile ja asejuhile Sirri Sureyya Onder, keda võimud süüdistavad "terroristliku rühmituse propaganda" levitamises.

Pärast seda, kui maikuus võeti HDP liikmetest rahvasaadikutelt ära saadikupuutumatus, on Türgi prokuratuur kurdidest poliitikute vastu mitmeid süüdistusi esitanud. Algatatud menetlused võivad aga riigi kaguosas pingeid valitsuse ja kurdide vahel veelgi rohkem suurendada, vahendas Reuters.

Süüdistuse kohaselt olevat Demirtas ja Onder kiitnud oma 2013. aastal peetud kõnedes Kurdistani Töölispartei (PKK) juhti Abdullah Öcalani.

Siis olid parajasti käimas rahuläbirääkimised PKK ja Türgi valitsuse vahel, kuid eelmise aasta suvel jooksid need liiva ning vaenutegevus sai taas hoo sisse. Viimase aasta jooksul kestnud sõjaline konflikt on kujunenud verisemaiks vastasseisuks pärast 1990. aastaid.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja tema poolehoidjad on korduvalt süüdistanud HDP selles, et partei näol olevat tegu terroriorganisatsiooniks peetud PKK poliitilise tiivaga.

HDP on aga eitanud otsesidemeid PKK-ga ning erakond on pidevalt rõhutanud vajadust konflikt rahumeelselt lahendada.

PKK-d peavad lisaks Türgile terroriorganisatsiooniks ka USA ja Euroopa Liit.

Toimetaja: Laur Viirand



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema