ERR Moskvas: Vaino uus amet näitab Putini soovi oma meeskonda kardinaalselt uuendada ({{commentsTotal}})

Venemaa president Vladimir Putin määras oma administratsiooni uueks juhiks Anton Vaino, kes on endise Eesti kommunistliku partei esimese sekretäri Karl Vaino lapselaps. Venemaa eksperdid arvavad, et varem sel kohal olnud Sergei Ivanovi lahkumine tähendab, et president kavatseb oma meeskonda uuendada.

Tallinnas sündinud 44-aastane Anton Vaino lõpetas Moskva rahvusvaheliste suhete instituudi ja töötas Vene suursaatkonnas Jaapanis. 2003. aastal hakkas ta tööle presidendi administratsioonis. Kui 2008. aastal sai presidendiks Dmitri Medvedev, läks Vaino koos oma ülemuse, peaminister Vladimir Putiniga tööle valitsusse. 2012. aastal läks Vladimir Putin Kremlisse tagasi ja määras Anton Vaino oma administratsiooni asejuhiks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ta ei ole avalik poliitik, ta on kõige mitteavalikum poliitik administratsiooni asejuhtidest. Aga ta on tugev professionaal, ta töötab presidendi graafiku, tema ürituste ja visiitidega. Ja tema nimetamine praegu sellele positsioonile on strateegiline administratsiooni tugevdamine," selgitas Poliitilise konjunktuurikeskuse juhtivekspert Dmitri Abzalov.

"Tähtis on tema taust. Ühest küljest usaldab teda president. Ta on heast perest, vanaisa oli Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär, isa on austatud inimene. Aga kõige tähtsam on see, et tal puuduvad isiklikud poliitilised ambitsioonid. Ja ta on ka efektiivne. Ta oli valitsuse kantselei juht," lisas "Poliitilise ekspertiisi grupi" juht Konstantin Kalatšjov.

Anton Vainot peetakse üheks kõige enam meediale kättesaamatuks Vene ametnikuks. Tema saamine sellisele kõrgele kohale võib tähendada presidendi soovi oma meeskonda kardinaalselt uuendada.

"Mulle tundub, et Venemaa president Vladimir Vladimirovitš Putin hakkas natuke vaevlema oma vana kaaskonna käes. Ta saab aru, et nende efektiivsus on otsa saanud. Ja täna on vaja neid inimesi, kes saavad anda impulsi arenemisele," märkis Kalatšjov.

Anton Vaino on abielus, tal on üks poeg.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: