Arvamusfestivali korraldajad: ükski oluline teema käsitlemata ei jää ({{commentsTotal}})

Paides algas täna neljas Arvamusfestival, lisaks Paide Vallimäele toimuvad arutelud, kontserdid ja kohtumised sel korral ka linnasüdames.

Kuigi festivali teemakorje toimus juba aasta algul, kinnitavad korraldajad, et ükski oluline teema käsitlemata ei jää ja Arvamusfestival on jätkuvalt koht, kus vaba mõte saab lennata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See teemakorje tähendabki seda, et me korjame neid teemasid, neid arutelusid, mis ongi inimeste jaoks tähtsad ja olulised. Ja kui keegi tunneb ja vaatab, et ai, siin arutatakse asju, mis minu jaoks pole üldse olulised, siis peagi-peagi, tõenäoliselt juba jaanuaris, on võimalik pakkuda järgmise aasta teema ja tulla sellega välja. Niisama lihtne see ongi," rääkis Arvamusfestivali Paide koordinaator Maiko Kesküla.

Festivali üks esimesi tõsisemaid mõttevahetusi keskendus Eesti julgeolekule.

"Ma usun, et me peaksime pingutama selle nimel, et võimalikke ohte vältida. Need ohud on olemas rahvusvahelises plaanis - võib-olla mitte konkreetselt Eestile - kui me vaatame kas või seda, mis toimub praegu Ukraina-Vene suhetes. Ja viimased otsused, mis langetati NATO poolt Varssavi tippkohtumisel, vägede toomine Balti riikidesse, aitab julgeoleku parandamisele tublisti kaasa," rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Jüri Luik.

Küsimusele, mida üks tavaline inimene peaks kõigest sellest arvama, kui meil toimuvad pidevalt sõjalised õppused ja NATO lennukid tiirutavad pea kohal, vastas kaitseväe juhataja Riho Terras järgnevalt: "Mures peab olema, hirmul ei tohi olla. Sõda ei ole ja me teeme kõik selleks, et seda ka ei tuleks."

Toimetaja: Laur Viirand



Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: