Arvamusfestivali korraldajad: ükski oluline teema käsitlemata ei jää ({{commentsTotal}})

Paides algas täna neljas Arvamusfestival, lisaks Paide Vallimäele toimuvad arutelud, kontserdid ja kohtumised sel korral ka linnasüdames.

Kuigi festivali teemakorje toimus juba aasta algul, kinnitavad korraldajad, et ükski oluline teema käsitlemata ei jää ja Arvamusfestival on jätkuvalt koht, kus vaba mõte saab lennata, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See teemakorje tähendabki seda, et me korjame neid teemasid, neid arutelusid, mis ongi inimeste jaoks tähtsad ja olulised. Ja kui keegi tunneb ja vaatab, et ai, siin arutatakse asju, mis minu jaoks pole üldse olulised, siis peagi-peagi, tõenäoliselt juba jaanuaris, on võimalik pakkuda järgmise aasta teema ja tulla sellega välja. Niisama lihtne see ongi," rääkis Arvamusfestivali Paide koordinaator Maiko Kesküla.

Festivali üks esimesi tõsisemaid mõttevahetusi keskendus Eesti julgeolekule.

"Ma usun, et me peaksime pingutama selle nimel, et võimalikke ohte vältida. Need ohud on olemas rahvusvahelises plaanis - võib-olla mitte konkreetselt Eestile - kui me vaatame kas või seda, mis toimub praegu Ukraina-Vene suhetes. Ja viimased otsused, mis langetati NATO poolt Varssavi tippkohtumisel, vägede toomine Balti riikidesse, aitab julgeoleku parandamisele tublisti kaasa," rääkis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Jüri Luik.

Küsimusele, mida üks tavaline inimene peaks kõigest sellest arvama, kui meil toimuvad pidevalt sõjalised õppused ja NATO lennukid tiirutavad pea kohal, vastas kaitseväe juhataja Riho Terras järgnevalt: "Mures peab olema, hirmul ei tohi olla. Sõda ei ole ja me teeme kõik selleks, et seda ka ei tuleks."

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: