Pärnu ajaloolises koolihoones algab põhjalik remont ({{commentsTotal}})

Pärnu ajaloolises koolihoones, 1902. aastal Pärnu tütarlaste gümnaasiumiks ehitatud Vanalinna põhikoolis algab põhjalik remont. Täna koliti hoonest välja viimased asjad ja terve aasta vältav ehitamine võib alata. Koolipere leidis algavaks õppeaastaks koha kutsehariduskeskuse vanas hoones.

Ajaloolises hoones tegutsenud koolidest on kahtlemata tuntuim Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. keskkool, mis kolis sealt uude majja 1979. aastal. Remonti on hoone ammu vajanud, aga ikka pole linnal olnud korraga võimalik nii palju raha välja käia, et kõik tööd tehtud saaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd uuendatakse kogu kompleks ja korda tehakse majad keldrist katuseni.

"Täna võime tõesti tõdeda, et see õnnelik hetk on käes, mil saab ehituslepingu loodetavasti järgmise nädala keskpaigas alla kirjutada. Linna hankele tuli kaks pakkumist, AS YIT ja AS Eviko. Ja nagu sageli hangete puhul juhtub, Eviko vaidlustas linnavalitsuse otsused. Asja menetles riigihangete vaidlustuskomisjon ja leidis, et mingeid rikkumisi ei ole," selgitas Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.

Niisiis saab 4,2 miljonilise lepingu endale YIT Ehitus. See sisaldab nii kooli- kui ka võimlahoone rekonstrueerimist.

"Võimlahoonega küll on nii, et seda peab 100 protsenti rahastama linn, aga koolihoone osas abikõlblikest kuludest 85 protsenti tuleb koolivõrgu korrastamise meetmest. Ehk 2,2 miljonit saaks olema Euroopa struktuurifondide vahendeid," märkis Kukk.

Tegemist on arhitektuurimälestistega ja tööde ajal kehtib range järelevalve.

"Tegemist on 1902. aastal valminud arhitekt [August] Reinbergi ainulaadse projekti järgi valminud koolihoonega. Koolihoone ehitustöödele rakenduvad kõik muinsuskaitse kõrgendatud nõudmised," lausus Pärnu Vanalinna põhikooli direktor Pille Tahker.

550 õpilasega kool saab koos olla ka remondi ajal. Pärnumaa kutsehariduskeskuse kasutuseta seisnud vanas majas on osa klasse juba nii korras, et õppetööga võiks kas või homme algust teha.

"Selle üle oleme me eriti rõõmsad, et me saame tõesti kogu oma kooliga oma harjumuspärases rütmis ja töökorraldusega jätkata Pargi tänav 1 koolihoonetes ja saame seal töötada ja õppida terve selle õppeaasta ehk kuni remonttööde lõpuni, mis on planeeritud 2017. augusti lõpuks," ütles direktor Tahker.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema