Välispoliitika ekspert: Vaino on lojaalne käsutäitja ({{commentsTotal}})

Karmo Tüür
Karmo Tüür Autor/allikas: ERR

Eesti välispoliitika instituudi eksperdi Karmo Tüüri hinnangul pole Anton Vaino Putini administratsiooni juhiks saamisel Eesti jaoks märgilist tähtsust, kuna tegemist on pigem lojaalse käsutäitja kui otsustajaga.

"Venemaa presidendi administratsioon on nii-öelda selline superministeerium. Meie mõistes on tegu riigiministeeriumiga, mis kontrollib ja kureerib absoluutselt kõike alates teiste ministeeriumite ja ametkondade tööst kuni parteide valimisnimekirjadeni välja. Peale selle on presidendi administratsioonil omad esindajad kõigis regioonides ja kontroll Venemaa poliitikas toimuva üle on täielik," ütles Tüür Eesti Päevalehele.

Eestist niisugust asutust Tüüri sõnul leida ei ole võimalik. „Võib-olla siis, kui liita kokku meie presidendi kantselei, valitsus ja siis sinna juurde veel omamoodi seadusandlik funktsioon,” kirjeldas Tüür. "Presidendi administratsiooni juht on Venemaal Putini järel mees number kaks. Või siis äärmisel juhul väga, väga, väga mõjuvõimas ametnik."

Tüür nentis, et kuna Venemaa poliitilises süsteemis toimub kõik ainult ühe mehe otsuste kohaselt, mis vahel peavadki olema pisut irratsionaalsed, siis ei ole praegu veel selge ka asjade edasine käik.

„Me ei tea, kui kauaks Vaino sellele kohale jääb või milliste funktsioonidega teda seal õnnistada võidakse,” sõnas ta. Tüür ütles, et kuigi Anton Vainol on Eesti juured, ei ole ta Eesti vastu mingit huvi ilmutanud ja ilmselt ei mõjuta tema ootamatu tõus karjääriredelil mitte kuidagi Eesti suunal aetavat poliitikat.

Vaino on Tüüri andmetel Putini meeskonnas olnud juba 14 aastat äärmiselt lojaalse liikmena, kuid otsustajate hulka ta ei kuulu ja poliitikat ei mõjuta.

 

 

 

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: