Leedo soovib Elbe laevaliini opereerimist jätkata ({{commentsTotal}})

Vjatšeslav Leedo
Vjatšeslav Leedo Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Põhja-Saksamaal Elbe jõe suudmes Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahelist liini opereeriva Elb-Link Reederei omaniku Vjatšeslav Leedo sõnul läheb äri plaanipäraselt ning väärib jätkamist, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

"Mina olen seda meelt, et peaks jätkama," ütles Leedo Saarte Häälele ja lisas samas, et edasised plaanid pannakse siiski paika alles pärast esimese aasta kokkuvõtete tegemist. "Kolme-nelja aasta pärast on see majanduslikult väga hea liin, kuid ei saa salata, et on ka muid kohti, kus saaks kohe laevad tööle panna."

"Esimeste aastate kahjum on algusest saadik äriplaani sisse kirjutatud, me pole kunagi väitnud, et lähme Saksamaale kohe pudrumägesid tühjaks kaevandama," ütles Leedo Saarte Häälele. "Strateegilised plaanid on paika pandud 4–5 aastaks ja on selge, et nullist alates sisse töötataval laevaliinil kohe algusest saadik ülearu hästi ei lähe. See on pikk ja raske töö, liin, mis vajab tutvustamist ja sissetöötamist."

Leedo ütles Saarte Häälele, et erinevaid arvamusi on paratamatult palju – mõnede hinnangul on nii Grete kui ka Anne-Marie liiga suured, et nendega Elbe jõel sõita. Teiste arvates on need alused jälle väikesed. Mõnede arvates on graafik liiga tihe, teiste arvates aga liiga hõre, rääkis Leedo.

Leedo sõnul tuleb liini tänavune kahjum arvatust isegi väike, arvestades ilma poolest ülimalt kehva suve, kirjutab Saarte Hääl.

"Fakt on see, et ootasime esimeseks aastaks paremat ilma. Talv oli meile üliraske, suvi on olnud normaalne, kuid siiski vihmane ja külm," selgitas Leedo Saarte Häälele. "Siiski oli suve hakul paar nädalat tõeliselt ilusat ilma, mil laevade täitumus oli ülihea, parem kui planeerisime."

Põhja-Saksa ringhäälingu NDR-i teatel on Leedo firma Elb-Link Reederei GmbH rahalistes raskustes ja võlausaldajad kardavad firma pankrotti.

Laevafirma tegevjuht Christian Schulz lükkas kahtlused ettevõtte majanduslike raskuste kohta tagasi. Schulz selgitas, et iga ettevõtte jaoks on algus raske ja firma alustas Elbe jõel laevandusäriga alles aasta tagasi. Schulz kinnitas, et majanduslik olukord ei kujuta laevafirmale mingit ohtu ja ta näeb ettevõtte tulevikku optimistlikult. Ta märkis, et veokite arv on Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahelisel liinil stabiilselt kasvamas. Leedo sõnul on omanikud ettevõttesse kogu aeg raha juurde pannud ja seegi on äriplaani osa.

Varem Väinamerel liigelnud Grete ja Anne-Marie kandsid varem nimesid Saaremaa ja Muhumaa ning alustasid Elbe jõel seilamist täpselt aasta tagasi.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: