Tai politsei pidas kinni kaks meest, pommirünnakute motiiv on aga endiselt ebaselge   ({{commentsTotal}})

Tai politsei teatas, et nad on riiki tabanud plahvatusteseeriaga seoses pidanud ülekuulamiseks kinni kaks meest. Pommiplahvatuste korraldamise motiiv ja vastutavad jõud on aga endiselt kindlaks tegemata.

Kohalikud võimud peavad laupäeval endiselt jahti isikutele, keda kahtlustatakse seotuses pommiplahvatustega populaarsetes puhkuselinnades.

Tai viies lõunaprovintsis plahvatas neljapäeva õhtul ja reede hommikul 11 väikest pommi. Surma sai neli kohalikku elanikku, vigastatuid on üle 30 ja nende hulgas on ka välisturiste.

Plahvatused on andnud tõsise hoobi turismitööstusele, sest need on korraldatud puhkusepiirkondades Hua Hini linnas ja Phuketi saarel.

Koordineeritud rünnaku eest ei ole keegi vastutust võtnud, kuid Tai politsei välistab rahvusvahelise terrorismi ja on veendunud, et tegu on "kohaliku sabotaažiga".

"Me oleme kindlad, et selle taga on võrgustik, mida juhib üks organisaator," ütles politseiülema asetäitja Ponsapat Pongcharoen, lisades, et kedagi veel kinni peetud ei ole. "Teo motiiv ei ole ikka veel selge," sõnas ta, kuid rõhutas, et riigi lõunaosas miilava moslemimässuga ei ole see seotud.

Tai lõunapiirkondades on viimastel aastatel aset leidnud mitmeid pommirünnakuid, kuid turismikeskustes on need olnud haruldased.

Pealinn Bangkokist 200 kilomeetrit lõunas asuvas Hua Hini kuurortlinnas kärgatasid plahvatused eile õhtul ja täna hommikul.

Pühapäeval kiideti heaks vastuoluline uus põhiseadus

Juhtumid leidsid aset pärast seda, kui pühapäeval toimunud referendumil kiideti heaks sõjaväehunta poolt välja käidud uus põhiseadus.

Hua Hinis asub muuhulgas ka kuulus kuninglik palee, kus on viimastel aastatel sageli viibinud ka eakas kuningas Bhumibol Adulayadej ja tema abikaasa, kuninganna Sirikit. Praegu on mõlemad küll kõrge vanuse ja halva tervise tõttu haiglaravil.

Täna on Tais riigipüha, millega tähistatakse nii kuninganna sünnipäeva kui ka emadepäeva.

Analüütikute hinnangul võib asjaolu, et sõjaväehunta pole suutnud tagada kuningapaleega kuurortlinnas turvalisust, saada tõsiseks hoobiks praeguste võimukandjate mainele.

Vastutust pole veel keegi võtnud

Ükski rühmitus pole seni plahvatuste eest vastutust võtnud.

Riigi kolmes lõunapoolses provintsis, kus elab palju moslemeid ja mis piirnevad islamiusulise enamusega Malaisiaga on juba aastaid kestnud vähese intensiivsusega konflikt valitsusvägede ja separatistide vahel. Samas pole turismipiirkondi seni eriti rünnatud ning sihtmärkideks on olnud tavaliselt sõjaväe ja politsei esindajad. Nii Hua Hin, Phuket kui ka Phang Nga asuvad tavapärasest konfliktitsoonist kaugel.

Märkimisväärne on ka see, et kolmes lõunapoolses provintsis lükati uus põhiseadus pühapäevasel referendumil tagasi, ülejäänud riigis aga kiideti heaks.

Tai politsei teadis, et midagi kavandatakse, täpset infot oli siiski vähe

Tai politsei tunnistas, et neile oli laekunud informatsiooni, et mingid rünnakud on tulekul, kuid paraku polnud täpsemaid andmeid, millal ja kus need juhtuda võiksid.

"Me lihtsalt ei teadnud, millisel päeval midagi juhtuda võib," nentis politseijuht Chakthip Chaijinda.

Politseijuhi sõnul on pärast rahvahääletust toimunud lõhkeseadeldiste abil sooritatud rünnakuid kokku seitsmes provintsis.

Lõhkeseadeldised on sarnased neile vahenditele, mida kasutavad lõunapoolsete provintside separatistid, kuid Chakthip Chaijinda rõhutas, et see ei pruugi veel ilmtingimata tähendada, et samad separatistid vastutavad ka viimaste rünnakute eest.

Küll on aga Tai politsei hinnangul kindel, et rahvusvahelise islamistliku terrorismiga nimetatud juhtumitel seost pole ning et peamiseks eesmärgiks paistab olevat avalikkuses ebakindlust tekitada.

Turismisektori jaoks on tegu tõsise hoobiga

Tai võimud on tugevdanud turvameetmeid turismipiirkondades, lennujaamades ja ühistranspordis.

Hunta liider, kindral ja praegune peaminister Prayuth Chan-ocha märkis, et rünnakute motiivi üle mõtlemine tekitab temas frustratsiooni. "Kui riigil läheb paremini, majandusel läheb paremini ning turismil läheb paremini, siis peame me küsima, miks seda tehti ja kes seda tegi," märkis ta.

Kindel on see, et Tai majanduse üheks nurgakiviks oleva turismisektori jaoks on tegu äärmiselt halbade uudistega. Turism moodustab riigi SKP-st 10 protsenti ning käesolevaks aastaks prognoositi rekordilist, 32 miljoni turisti saabumist.

Toimetaja: Laur Viirand, Indrek Kuus



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema