Filipiinide valitsus alustas taas rahukõnelusi islamimässulistega ({{commentsTotal}})

Filipiinide presidendiks valitud Rodrigo Duterte.
Filipiinide presidendiks valitud Rodrigo Duterte. Autor/allikas: Noel Celis/AFP/Scanpix

Filipiinide valitsus alustas laupäeval Malaisias taas rahukõnelusi riigi suurima islamirühmitusega.

Tegemist on president Rodrigo Duterte ametiaja esimeste kõnelustega aastakümneid kestnud ja kümnete tuhandete inimeste elu nõudnud vägivalla lõpetamiseks.

Poolte esindajad arutavad nädavahetusel Duterte rahuplaani.

"Nad arutavad rahuplaani, et teatud asjades selgus saada. Aga ma tahaksin kõiki hoiatada, et see ei ole lihtne ülesanne. See on väga keeruline," ütles presidendi esindaja Jesus Dureza Kuala Lumpuris ajakirjanikele.

Kõnelusi peetakse umbes 12 000 liikmelise Moro Islamivabastusrindega (MILF), kelle verine ülestõus peamiselt moslemitega asustatud Filipiinide lõunaosas kestab 1970. aastatest alates. 2014. aastal sõlmitud kokkulepe annab siiski lootust, et võimalik on saavutada kestev rahu.

Selle kokkuleppe järgi lubasid mässajad panna relvad maha alles siis, kui on vastu võetud seadus neile Mindanaos autonoomse piirkonna loomise ja regionaalvalitsuse valimise kohta. Viimane pidanuks aset leidma koos 2016. aasta mai üldvalimistega.

Paraku tegid valitsusväed 2015. aastal haarangu MILF-i alale, mis päädis 44 politsei eriüksuslase surmaga. See nurjas seaduse vastuvõtmise ja peatas rahuprotsessi.

Dureza sõnul on Malaisias peetavad kõnelused poolte esimene ametlik kohtumine Duterte ametiajal ja sellega "tähtis verstapost Mindanao rahuprotsessis".

MILF-i juht Murad Ebrahim ütles, et tervitab teise moslemite rühmituse, Moro Rahvusliku Vabastusrinde (MNLF) esimehe Nur Misuari kaasamist rahuprotsessi ja üleminekukomisjoni.

Filipiinide lõunaosas om ka äärmisrühmitusest Islamiriik (IS) indu saanud inimesi, ütles Ebrahim, aga kui rahuprotsess osutub edukaks, ei saavuta nad rahva toetust.

Filipiinide moslemiseparatistid jagunevad kolme rühmitusse - MLF-i, MILF-ist lahku löönud fraktsioonidesse ja Abu Sayyafi, mida iseloomustab pantvangide võtmine ja lunaraha väljapressimine.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: AFP/BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: