Filipiinide valitsus alustas taas rahukõnelusi islamimässulistega ({{commentsTotal}})

Filipiinide presidendiks valitud Rodrigo Duterte.
Filipiinide presidendiks valitud Rodrigo Duterte. Autor/allikas: Noel Celis/AFP/Scanpix

Filipiinide valitsus alustas laupäeval Malaisias taas rahukõnelusi riigi suurima islamirühmitusega.

Tegemist on president Rodrigo Duterte ametiaja esimeste kõnelustega aastakümneid kestnud ja kümnete tuhandete inimeste elu nõudnud vägivalla lõpetamiseks.

Poolte esindajad arutavad nädavahetusel Duterte rahuplaani.

"Nad arutavad rahuplaani, et teatud asjades selgus saada. Aga ma tahaksin kõiki hoiatada, et see ei ole lihtne ülesanne. See on väga keeruline," ütles presidendi esindaja Jesus Dureza Kuala Lumpuris ajakirjanikele.

Kõnelusi peetakse umbes 12 000 liikmelise Moro Islamivabastusrindega (MILF), kelle verine ülestõus peamiselt moslemitega asustatud Filipiinide lõunaosas kestab 1970. aastatest alates. 2014. aastal sõlmitud kokkulepe annab siiski lootust, et võimalik on saavutada kestev rahu.

Selle kokkuleppe järgi lubasid mässajad panna relvad maha alles siis, kui on vastu võetud seadus neile Mindanaos autonoomse piirkonna loomise ja regionaalvalitsuse valimise kohta. Viimane pidanuks aset leidma koos 2016. aasta mai üldvalimistega.

Paraku tegid valitsusväed 2015. aastal haarangu MILF-i alale, mis päädis 44 politsei eriüksuslase surmaga. See nurjas seaduse vastuvõtmise ja peatas rahuprotsessi.

Dureza sõnul on Malaisias peetavad kõnelused poolte esimene ametlik kohtumine Duterte ametiajal ja sellega "tähtis verstapost Mindanao rahuprotsessis".

MILF-i juht Murad Ebrahim ütles, et tervitab teise moslemite rühmituse, Moro Rahvusliku Vabastusrinde (MNLF) esimehe Nur Misuari kaasamist rahuprotsessi ja üleminekukomisjoni.

Filipiinide lõunaosas om ka äärmisrühmitusest Islamiriik (IS) indu saanud inimesi, ütles Ebrahim, aga kui rahuprotsess osutub edukaks, ei saavuta nad rahva toetust.

Filipiinide moslemiseparatistid jagunevad kolme rühmitusse - MLF-i, MILF-ist lahku löönud fraktsioonidesse ja Abu Sayyafi, mida iseloomustab pantvangide võtmine ja lunaraha väljapressimine.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: AFP/BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema