Dr Adik Levin: 98,5% arstidest teab toitumisest väga vähe ({{commentsTotal}})

Paduvihmasel teisel arvamusfestivali päeval kütsid kuulajate südamed soojaks dr Adik Levini ja dr Rene Bürklandi soovitused tervisest ja toitumisest. Toome ära Indrek Treufeldti juhitud vestlusest 10 olulisemat mõtet.

Dr Adik Levin: „Olen olnud tipparst, teinud teadust, kaitsnud mitu väitekirja ja mul on häbi tõdeda, et olles arst, teadsin ma väga vähe toitumisest. 98,5% arstidest teab toitumisest väga vähe. Puutudes kokku toitumisteemaga, sain aru, et siin tuleb tohutult palju tööd enda kallal teha. Hakkasin raamatuid kirjutama, et oma kogemusi edasi anda.“


„Kõige hullem maailmas on monokultuur: kui kõik, mis on ühes riigis, viiakse üle teistesse riikidesse. Mind ärritab Tallinnas käies, et kõikjal on burger, burger, burger. See on kuritegu. Me ei saa kõike üle võtta.“


„Ilma ravimiteta ei saa. See on 20. sajandi suurim saavutus, et meil on ravimid. Aga kui on kroonilised haigused, siis on inimesel vaja maksimaalselt end aidata, et minimaliseerida ravimite kasutamist.“


„Kui antiloop otsib süüa, siis ta leiab akaatsiapuu. Noori lehti antiloop ei söö, sest need on mõrud. Ta sööb vanad lehed ära. Nii jääb puu ellu ja loom saab süüa. Looduses valitseb tasakaal, aga inimkond alles otsib seda, kus on tasakaal.“


„Enne kui hakkate tablette sööma, et kõht käiks läbi, jooge hommikul toop sooja vett. Mis see on? See on seedetrakti kuristamine. Kui meie joome vee ära, siis see prügi, mis hommikuks oli seedetrakti limaskestas, see pestakse maha. See on üks efektiivsemaid onkoloogiaennetusi. Looduses on olemas lihtsad asjad, mis ei tee meile liiga, aga saame ise ära teha. On tohutult tähtis neid pisiasju teha.“


„Idamaise arsti juures uurib tohter teilt esmalt, mida sööte, kuidas magate, elate, ja siis minnakse ravi juurde. Läänes on vastupidi. Aga peaks olema nii nagu idas.“


Dr Rene Bürkland: „Ma ei anna oma teadmiseid ära, ma jagan neid. Minu suurimad õpetajad on patsiendid. Kui ma jagan neile oma teadmiseid, siis see, mis neilt vastu tuleb, see õpetab kõige rohkem ka mind. See on minu jaoks millegi uue saamine.“


„Otsuste tegemisel on tähtis meie tasakaalupunkt, et see oleks meie sees. Teame, et kui on võistlussituatsioon, siis energia tõuseb üles, liigub rinnapiirkonda ja pähe, ning sooritame etteaste. Kui see energiakese on ülal, mitte alakõhus, siis lääne meditsiini järgi oleme stressiseisus ja selles olukorras ei suuda me otsustada, mis on meie jaoks parem. Nii löövad välised faktorid meid kergesti paigast. Me peaks vaatama selle poole, et me saaks enda sees energeetilise keskpunkti tagasi, et saame adekvaatselt otsustada, mis meile hea on.“


„Ei saa jaotada toiduaineid – tervislik ebatervislik –¬, vaid see, mis meie kehal praegusel ajahetkel vajalik või ebavajalik on. Näiteks ülekaal, millel on Hiina meditsiini järgi palju põhjuseid. Üks, mille kohta öeldakse, kui kõhunäärme yang energia on nõrk, kehas hakkab niiskus koguma ja keha hakkab paisuma. Ja teine põhjus, kui maos on tuld palju, on hundiisu ja püüame tuld kustutada, siis tekib ülekaal.


Kui ütleme, et inimene peab sööma kalorivaest värsket toitu ja vett jooma, siis see sobib sellele, kel on tuli liiga suur. Aga toortoit ja köögiviljad annavad niisutavat energiat. Kui soovitame seda ülekaalulisele, kel kõhunäärme yang energial nõrk ja tuld vähe, siis talle see ei sobi. Peame aru saama, mis sümptomid kehal on ja valima toidu vastavalt sellele. Kõik toidud sobivad teatud ajal. Kriitiline moment on aru saada, mida keha praegu vajab.“



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: