Dr Adik Levin: 98,5% arstidest teab toitumisest väga vähe ({{commentsTotal}})

Paduvihmasel teisel arvamusfestivali päeval kütsid kuulajate südamed soojaks dr Adik Levini ja dr Rene Bürklandi soovitused tervisest ja toitumisest. Toome ära Indrek Treufeldti juhitud vestlusest 10 olulisemat mõtet.

Dr Adik Levin: „Olen olnud tipparst, teinud teadust, kaitsnud mitu väitekirja ja mul on häbi tõdeda, et olles arst, teadsin ma väga vähe toitumisest. 98,5% arstidest teab toitumisest väga vähe. Puutudes kokku toitumisteemaga, sain aru, et siin tuleb tohutult palju tööd enda kallal teha. Hakkasin raamatuid kirjutama, et oma kogemusi edasi anda.“


„Kõige hullem maailmas on monokultuur: kui kõik, mis on ühes riigis, viiakse üle teistesse riikidesse. Mind ärritab Tallinnas käies, et kõikjal on burger, burger, burger. See on kuritegu. Me ei saa kõike üle võtta.“


„Ilma ravimiteta ei saa. See on 20. sajandi suurim saavutus, et meil on ravimid. Aga kui on kroonilised haigused, siis on inimesel vaja maksimaalselt end aidata, et minimaliseerida ravimite kasutamist.“


„Kui antiloop otsib süüa, siis ta leiab akaatsiapuu. Noori lehti antiloop ei söö, sest need on mõrud. Ta sööb vanad lehed ära. Nii jääb puu ellu ja loom saab süüa. Looduses valitseb tasakaal, aga inimkond alles otsib seda, kus on tasakaal.“


„Enne kui hakkate tablette sööma, et kõht käiks läbi, jooge hommikul toop sooja vett. Mis see on? See on seedetrakti kuristamine. Kui meie joome vee ära, siis see prügi, mis hommikuks oli seedetrakti limaskestas, see pestakse maha. See on üks efektiivsemaid onkoloogiaennetusi. Looduses on olemas lihtsad asjad, mis ei tee meile liiga, aga saame ise ära teha. On tohutult tähtis neid pisiasju teha.“


„Idamaise arsti juures uurib tohter teilt esmalt, mida sööte, kuidas magate, elate, ja siis minnakse ravi juurde. Läänes on vastupidi. Aga peaks olema nii nagu idas.“


Dr Rene Bürkland: „Ma ei anna oma teadmiseid ära, ma jagan neid. Minu suurimad õpetajad on patsiendid. Kui ma jagan neile oma teadmiseid, siis see, mis neilt vastu tuleb, see õpetab kõige rohkem ka mind. See on minu jaoks millegi uue saamine.“


„Otsuste tegemisel on tähtis meie tasakaalupunkt, et see oleks meie sees. Teame, et kui on võistlussituatsioon, siis energia tõuseb üles, liigub rinnapiirkonda ja pähe, ning sooritame etteaste. Kui see energiakese on ülal, mitte alakõhus, siis lääne meditsiini järgi oleme stressiseisus ja selles olukorras ei suuda me otsustada, mis on meie jaoks parem. Nii löövad välised faktorid meid kergesti paigast. Me peaks vaatama selle poole, et me saaks enda sees energeetilise keskpunkti tagasi, et saame adekvaatselt otsustada, mis meile hea on.“


„Ei saa jaotada toiduaineid – tervislik ebatervislik –¬, vaid see, mis meie kehal praegusel ajahetkel vajalik või ebavajalik on. Näiteks ülekaal, millel on Hiina meditsiini järgi palju põhjuseid. Üks, mille kohta öeldakse, kui kõhunäärme yang energia on nõrk, kehas hakkab niiskus koguma ja keha hakkab paisuma. Ja teine põhjus, kui maos on tuld palju, on hundiisu ja püüame tuld kustutada, siis tekib ülekaal.


Kui ütleme, et inimene peab sööma kalorivaest värsket toitu ja vett jooma, siis see sobib sellele, kel on tuli liiga suur. Aga toortoit ja köögiviljad annavad niisutavat energiat. Kui soovitame seda ülekaalulisele, kel kõhunäärme yang energial nõrk ja tuld vähe, siis talle see ei sobi. Peame aru saama, mis sümptomid kehal on ja valima toidu vastavalt sellele. Kõik toidud sobivad teatud ajal. Kriitiline moment on aru saada, mida keha praegu vajab.“



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema