Välisajakirjanikud: Eesti suurim probleem on puudulik riigi turundus ({{commentsTotal}})

Eesti tehnoloogiline kõrgetasemelisus ja IT-lahendusi, kuid see jääb kahjuks maailmale märkamatuks, kuna teadlikkus Eestist on maailmas suhteliselt tagasihoidlik, leiavad Eestis Arvamusfestivali väisanud välisajakirjanikud.

Arvamusfestivalil toimunud „Mida elevant minust mõtleb?“ arutelus osalesid seitsmest erinevast riigist pärit ajakirjanikud, kellega Andres Jõesaar rääkis nii Eestile kaugematel kui lähedamatel teemadel, sh muidugi ka sellest, mis mulje neile Eestist on jäänud.

Ajakirjanikud tulid Eestisse välisministeeriumi ja Tallinna ülikooli ühisprojekti käigus juba nädal varem. Neile näidati Eesti kaunemaid paiku, kuid ka üleüldist riigitoimimist ning kultuuri.

Välisajakirjanike muljetest selgus, et Eestis on paljugi positiivset, millest nende oma riigi valitsused kindlasti palju õppida saaks. Valitsuse osas toodi näiteks esimese asjana välja kiitus riigi läbipaistvuse kohta.

Kuna tutvustusprogrammi käigus kohtusid välisajakirjanikud ka erinevate juhtivate poliitikutega, oli Mongooliast pärit ajakirjanik väga üllatunud. Kuigi ta tuleb demokraatlikust riigist, pani teda imestama, et välisajakirjanikud nii vabalt ministritega kohtuma lubatakse ja nendega nii vahetult suheldakse.

Tansaaniast pärit naisajakirjanik avaldas kiitust Eesti naiste hea positsiooni üle ühiskonnas, eriti poliitikas. Tema jaoks oli ülimalt positiivne näha, et Eesti presidendi kohale kandideerib lausa kaks naist. Kuna sooline võrdõiguslikkus on Tansaanias suur probleem, väitis naine, et Eesti on siin kindlasti heaks eeskujuks.

Muuhulgas peeti muidugi Eesti üheks suurimaks plussiks tehnoloogilist arengut ning lahendusi. Sealjuures arvas Jordaaniast pärit ajakirjanik, et Eesti on siinkohal kindlasti maailma tippude seas. Samas pidi ta nentima, et see jääb kahjuks maailmale märkamatuks, kuna teadlikkus Eestist on maailmas suhteliselt tagasihoidlik. Seda pidasid välisajakirjanikud ka Eesti suurimaks probleemiks (lisaks hullule ilmale!) – vähene tuntus ning silmapaistvus mujal maailmas.

Lahendusena nägid ajakirjanikud tulevikus edukamat turundusplaani Eesti tutvustamiseks. Ajakirjanikud olid seisukohal, et Eestis on ka peale IT palju positiivseid asju, mida annaks arendada ning maailmale pakkuda, aga tuleks avada oma uksed. Arutelus osalenud ajakirjanikud pärinesid Keeniast, Tansaaniast, Mongooliast, Egiptusest, Brasiiliast, Tuneesiast ja Jordaaniast.

Toimetaja: Marju Himma



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.