Välisajakirjanikud: Eesti suurim probleem on puudulik riigi turundus ({{commentsTotal}})

Eesti tehnoloogiline kõrgetasemelisus ja IT-lahendusi, kuid see jääb kahjuks maailmale märkamatuks, kuna teadlikkus Eestist on maailmas suhteliselt tagasihoidlik, leiavad Eestis Arvamusfestivali väisanud välisajakirjanikud.

Arvamusfestivalil toimunud „Mida elevant minust mõtleb?“ arutelus osalesid seitsmest erinevast riigist pärit ajakirjanikud, kellega Andres Jõesaar rääkis nii Eestile kaugematel kui lähedamatel teemadel, sh muidugi ka sellest, mis mulje neile Eestist on jäänud.

Ajakirjanikud tulid Eestisse välisministeeriumi ja Tallinna ülikooli ühisprojekti käigus juba nädal varem. Neile näidati Eesti kaunemaid paiku, kuid ka üleüldist riigitoimimist ning kultuuri.

Välisajakirjanike muljetest selgus, et Eestis on paljugi positiivset, millest nende oma riigi valitsused kindlasti palju õppida saaks. Valitsuse osas toodi näiteks esimese asjana välja kiitus riigi läbipaistvuse kohta.

Kuna tutvustusprogrammi käigus kohtusid välisajakirjanikud ka erinevate juhtivate poliitikutega, oli Mongooliast pärit ajakirjanik väga üllatunud. Kuigi ta tuleb demokraatlikust riigist, pani teda imestama, et välisajakirjanikud nii vabalt ministritega kohtuma lubatakse ja nendega nii vahetult suheldakse.

Tansaaniast pärit naisajakirjanik avaldas kiitust Eesti naiste hea positsiooni üle ühiskonnas, eriti poliitikas. Tema jaoks oli ülimalt positiivne näha, et Eesti presidendi kohale kandideerib lausa kaks naist. Kuna sooline võrdõiguslikkus on Tansaanias suur probleem, väitis naine, et Eesti on siin kindlasti heaks eeskujuks.

Muuhulgas peeti muidugi Eesti üheks suurimaks plussiks tehnoloogilist arengut ning lahendusi. Sealjuures arvas Jordaaniast pärit ajakirjanik, et Eesti on siinkohal kindlasti maailma tippude seas. Samas pidi ta nentima, et see jääb kahjuks maailmale märkamatuks, kuna teadlikkus Eestist on maailmas suhteliselt tagasihoidlik. Seda pidasid välisajakirjanikud ka Eesti suurimaks probleemiks (lisaks hullule ilmale!) – vähene tuntus ning silmapaistvus mujal maailmas.

Lahendusena nägid ajakirjanikud tulevikus edukamat turundusplaani Eesti tutvustamiseks. Ajakirjanikud olid seisukohal, et Eestis on ka peale IT palju positiivseid asju, mida annaks arendada ning maailmale pakkuda, aga tuleks avada oma uksed. Arutelus osalenud ajakirjanikud pärinesid Keeniast, Tansaaniast, Mongooliast, Egiptusest, Brasiiliast, Tuneesiast ja Jordaaniast.

Toimetaja: Marju Himma



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: