Välisajakirjanikud: Eesti suurim probleem on puudulik riigi turundus ({{commentsTotal}})

Eesti tehnoloogiline kõrgetasemelisus ja IT-lahendusi, kuid see jääb kahjuks maailmale märkamatuks, kuna teadlikkus Eestist on maailmas suhteliselt tagasihoidlik, leiavad Eestis Arvamusfestivali väisanud välisajakirjanikud.

Arvamusfestivalil toimunud „Mida elevant minust mõtleb?“ arutelus osalesid seitsmest erinevast riigist pärit ajakirjanikud, kellega Andres Jõesaar rääkis nii Eestile kaugematel kui lähedamatel teemadel, sh muidugi ka sellest, mis mulje neile Eestist on jäänud.

Ajakirjanikud tulid Eestisse välisministeeriumi ja Tallinna ülikooli ühisprojekti käigus juba nädal varem. Neile näidati Eesti kaunemaid paiku, kuid ka üleüldist riigitoimimist ning kultuuri.

Välisajakirjanike muljetest selgus, et Eestis on paljugi positiivset, millest nende oma riigi valitsused kindlasti palju õppida saaks. Valitsuse osas toodi näiteks esimese asjana välja kiitus riigi läbipaistvuse kohta.

Kuna tutvustusprogrammi käigus kohtusid välisajakirjanikud ka erinevate juhtivate poliitikutega, oli Mongooliast pärit ajakirjanik väga üllatunud. Kuigi ta tuleb demokraatlikust riigist, pani teda imestama, et välisajakirjanikud nii vabalt ministritega kohtuma lubatakse ja nendega nii vahetult suheldakse.

Tansaaniast pärit naisajakirjanik avaldas kiitust Eesti naiste hea positsiooni üle ühiskonnas, eriti poliitikas. Tema jaoks oli ülimalt positiivne näha, et Eesti presidendi kohale kandideerib lausa kaks naist. Kuna sooline võrdõiguslikkus on Tansaanias suur probleem, väitis naine, et Eesti on siin kindlasti heaks eeskujuks.

Muuhulgas peeti muidugi Eesti üheks suurimaks plussiks tehnoloogilist arengut ning lahendusi. Sealjuures arvas Jordaaniast pärit ajakirjanik, et Eesti on siinkohal kindlasti maailma tippude seas. Samas pidi ta nentima, et see jääb kahjuks maailmale märkamatuks, kuna teadlikkus Eestist on maailmas suhteliselt tagasihoidlik. Seda pidasid välisajakirjanikud ka Eesti suurimaks probleemiks (lisaks hullule ilmale!) – vähene tuntus ning silmapaistvus mujal maailmas.

Lahendusena nägid ajakirjanikud tulevikus edukamat turundusplaani Eesti tutvustamiseks. Ajakirjanikud olid seisukohal, et Eestis on ka peale IT palju positiivseid asju, mida annaks arendada ning maailmale pakkuda, aga tuleks avada oma uksed. Arutelus osalenud ajakirjanikud pärinesid Keeniast, Tansaaniast, Mongooliast, Egiptusest, Brasiiliast, Tuneesiast ja Jordaaniast.

Toimetaja: Marju Himma



Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: