Arutelu: Eestis leiab aset kontrollimatu narkootikumide tarbimine ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali erakondadealal toimus väike parteide korraldatud narkoteemaline arutelu "Reguleerimine või vaba narko - selles on küsimus!", kus osalenud poliitikud ja huvigruppide eestvedajad tunnistasid, et praegu toimub Eestis kontrollimatu narkootikumide tarbimine.

Psühhedeelsete ainete tarbimist Eestis uurinud psühholoog Helle Kaasik märkis arutelu avaringis, et Eesti narkootikumide tarbimist ja levikut reguleerivad seadused on lubamatult lihtsustavad ning ei arvesta erinevate illegaalsete mõnuainete eripärasid.

"Narkosõltvus on haigus, mida karistamine ei ravi, kuna karistamisest tekkiv kahju on inimesele suurem," toonitas Kaasik. Psühholoog märkis, et ilmunud hulk teadusartikleid, mis näitavad, et reguleeritud tarvitamine ei kahjusta füüsilist ega psüühilist tervist, kuid praegu toimub meil kontrollimatu tarvitamine, kus noored saavad tänavalt soetada illegaalseid aineid teadmata, mis on aine kangus ja õige tarvitamise viis.

"Me ei saa tervet meie ühiskonda panna ulmelisse kontrollikeskkonda, kus me keelame ära kõikide keelatud ainete tarvitamise," möönis Kaasik.

Tema väitel on inimese teadvusseisundi muutumine inimestele vajalik, kuid erinevatele inimestele sobivad selleks erinevaid ained. "Osad inimesed muutuvad alkoholi tarbides agressiivseks, kuid kanepit tarvitades on rahulikud ja mõnusad," märkis Kaasik.

Haljend: enne olen pime, kui kanepisõltlane

Võrumaal töötav pereõde ja Rahva Ühtsus Erakonna (RÜE) liige Piret Haljend nõustus Kaasikuga, et sõltuvushäire on haigus, mille ravida on keerukas, sest antud meditsiinivaldkond on alarahastatud.

"Üks asi on sõltlastega hakkama saamine, sest tal võib üsna mõnus olla, kuid eraldi ja ehk veelgi raskem on sõltlaste lähedast aitamine ning ravimine," nentis Haljend. Ta lisas, et näiteks psühholoogilist ravi haigekassa naljalt ei rahasta.

Haljend tunnistas, et tal avastati paar aastat tagasi silmahaigus, millele küll ravi ei ole, kuid mille sümptomeid on võimalik ohjeldada ravikanepiga. "Ma mõtlesin tollal, et kas ma suitsetaksin kanepit? Jõudsin tulemusele, et ma jääks pigem pimedaks," kinnitas Haljend, kes aga lisas, et nii palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.



Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: