Arutelu: Eestis leiab aset kontrollimatu narkootikumide tarbimine ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali erakondadealal toimus väike parteide korraldatud narkoteemaline arutelu "Reguleerimine või vaba narko - selles on küsimus!", kus osalenud poliitikud ja huvigruppide eestvedajad tunnistasid, et praegu toimub Eestis kontrollimatu narkootikumide tarbimine.

Psühhedeelsete ainete tarbimist Eestis uurinud psühholoog Helle Kaasik märkis arutelu avaringis, et Eesti narkootikumide tarbimist ja levikut reguleerivad seadused on lubamatult lihtsustavad ning ei arvesta erinevate illegaalsete mõnuainete eripärasid.

"Narkosõltvus on haigus, mida karistamine ei ravi, kuna karistamisest tekkiv kahju on inimesele suurem," toonitas Kaasik. Psühholoog märkis, et ilmunud hulk teadusartikleid, mis näitavad, et reguleeritud tarvitamine ei kahjusta füüsilist ega psüühilist tervist, kuid praegu toimub meil kontrollimatu tarvitamine, kus noored saavad tänavalt soetada illegaalseid aineid teadmata, mis on aine kangus ja õige tarvitamise viis.

"Me ei saa tervet meie ühiskonda panna ulmelisse kontrollikeskkonda, kus me keelame ära kõikide keelatud ainete tarvitamise," möönis Kaasik.

Tema väitel on inimese teadvusseisundi muutumine inimestele vajalik, kuid erinevatele inimestele sobivad selleks erinevaid ained. "Osad inimesed muutuvad alkoholi tarbides agressiivseks, kuid kanepit tarvitades on rahulikud ja mõnusad," märkis Kaasik.

Haljend: enne olen pime, kui kanepisõltlane

Võrumaal töötav pereõde ja Rahva Ühtsus Erakonna (RÜE) liige Piret Haljend nõustus Kaasikuga, et sõltuvushäire on haigus, mille ravida on keerukas, sest antud meditsiinivaldkond on alarahastatud.

"Üks asi on sõltlastega hakkama saamine, sest tal võib üsna mõnus olla, kuid eraldi ja ehk veelgi raskem on sõltlaste lähedast aitamine ning ravimine," nentis Haljend. Ta lisas, et näiteks psühholoogilist ravi haigekassa naljalt ei rahasta.

Haljend tunnistas, et tal avastati paar aastat tagasi silmahaigus, millele küll ravi ei ole, kuid mille sümptomeid on võimalik ohjeldada ravikanepiga. "Ma mõtlesin tollal, et kas ma suitsetaksin kanepit? Jõudsin tulemusele, et ma jääks pigem pimedaks," kinnitas Haljend, kes aga lisas, et nii palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: