Arutelu: Eestis leiab aset kontrollimatu narkootikumide tarbimine ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali erakondadealal toimus väike parteide korraldatud narkoteemaline arutelu "Reguleerimine või vaba narko - selles on küsimus!", kus osalenud poliitikud ja huvigruppide eestvedajad tunnistasid, et praegu toimub Eestis kontrollimatu narkootikumide tarbimine.

Psühhedeelsete ainete tarbimist Eestis uurinud psühholoog Helle Kaasik märkis arutelu avaringis, et Eesti narkootikumide tarbimist ja levikut reguleerivad seadused on lubamatult lihtsustavad ning ei arvesta erinevate illegaalsete mõnuainete eripärasid.

"Narkosõltvus on haigus, mida karistamine ei ravi, kuna karistamisest tekkiv kahju on inimesele suurem," toonitas Kaasik. Psühholoog märkis, et ilmunud hulk teadusartikleid, mis näitavad, et reguleeritud tarvitamine ei kahjusta füüsilist ega psüühilist tervist, kuid praegu toimub meil kontrollimatu tarvitamine, kus noored saavad tänavalt soetada illegaalseid aineid teadmata, mis on aine kangus ja õige tarvitamise viis.

"Me ei saa tervet meie ühiskonda panna ulmelisse kontrollikeskkonda, kus me keelame ära kõikide keelatud ainete tarvitamise," möönis Kaasik.

Tema väitel on inimese teadvusseisundi muutumine inimestele vajalik, kuid erinevatele inimestele sobivad selleks erinevaid ained. "Osad inimesed muutuvad alkoholi tarbides agressiivseks, kuid kanepit tarvitades on rahulikud ja mõnusad," märkis Kaasik.

Haljend: enne olen pime, kui kanepisõltlane

Võrumaal töötav pereõde ja Rahva Ühtsus Erakonna (RÜE) liige Piret Haljend nõustus Kaasikuga, et sõltuvushäire on haigus, mille ravida on keerukas, sest antud meditsiinivaldkond on alarahastatud.

"Üks asi on sõltlastega hakkama saamine, sest tal võib üsna mõnus olla, kuid eraldi ja ehk veelgi raskem on sõltlaste lähedast aitamine ning ravimine," nentis Haljend. Ta lisas, et näiteks psühholoogilist ravi haigekassa naljalt ei rahasta.

Haljend tunnistas, et tal avastati paar aastat tagasi silmahaigus, millele küll ravi ei ole, kuid mille sümptomeid on võimalik ohjeldada ravikanepiga. "Ma mõtlesin tollal, et kas ma suitsetaksin kanepit? Jõudsin tulemusele, et ma jääks pigem pimedaks," kinnitas Haljend, kes aga lisas, et nii palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.