Ott Karulin loodab tänavuselt Arvamusfestivalilt varasemast käegakatsutavamaid tulemusi ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali eestvedaja Ott Karulin usub, et tänavuse festivali aruteludelt jõuab käegakatsutava tulemuseni rohkem teemasid kui varasemalt.

Festivali on kahe päeva jooksul külastanud umbes 9000 inimest, mis korraldajate sõnul on üsna hea tulemus. Kokku toimub eri jutupaikades täna üle 130 arutelu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Reporter Elo Ellermaa küsis Ott Karulinilt, kuidas teha nii, et kõik Arvamusfestivalil välja pakutavad ideed ja probleemi lahendused jõuaksid Paidest ka kaugemale ja tegudeni.

"Kõige rohkem tuleb teha nendel organisatsioonidel endil, kes arutelud on korraldanud. Mulle tundub, et seda lihtsustab see, et sel aastal on esimest korda väga palju ministeeriume ja riigiasutusi, kes on olnud kaasatud arutelude korraldamisse. Ja nendega juba enne rääkides ma tean, et päris paljud tulidki siia ideid katsetama, valmistades ette erinevaid meetmeid ja arengukavasid. Ma millegipärast arvan, et selleaastastest aruteludest jõuab käegakatsutava tulemuseni märksa rohkem kui varasemalt," vastas Karulin.

Karulin ütles, et varasematest aastetest päris uute seadusteni ei ole jõutud, küll on aga olnud mõned uued algatused koostööprojektide raames. "Päris uut seadust ei ole sündinud, aga ma millegipärast arvan, et sellelt festivalilt tuleb," sõnas ta.

Ott Karulin rääkis, et täna toimus järgmise aasta festivali korraldamiseks esimene koosolek. Festivali tulevikku silmas pidades on tema hinnangul veel palju ära teha.
"Kindlasti on päris palju teha veel selles suunas, et kõik arutelud oleksid selge fookusega. Et omavahel arutamas ei oleks ainult kõige tuntumad nimed. Et oleksid kaasatud ka need, kes tulevad kuulama ja et ka tõepoolest lõpuks midagi sellest saaks. Selles osas on väga palju veel teha," lõpetas Karulin.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: