Arvamusfestivalil leiti, et Eesti peab haarama juhtrolli rändekriisi lahendamisel ({{commentsTotal}})

Kuigi Euroopa lõunapiire tabanud pagulaskriisi surve Eestis veel tunda pole, tuleb ka meil selleks valmis olla. Euroopa Liidu eesistujamaaks saav Eesti peab haarama initsiatiivi Euroopa Liidu ebaefektiivse rändepoliitika muutmiseks, leiti rändekriisi teemalisel arutelul

"See suur pagulaste mass, kes tuleb sisse üle Vahemere, jääb toppama nendesse Vahemere riikidesse. Kogu sealne vastuvõtusüsteem on ummistunud," ütles Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Rahva Ühtuse Erakonna esimees Kristiina Ojuland arvas aga, et Eestil pole mõtet tekitada pagulaste vastuvõtuga endale lisaprobleeme.

"Justnagu Eestil on mingi kohustus võtta vastu nüüd pagulasi, igasuguseid immigrante - see ei vasta tõele. Mitte üks Euroopa Liidu alusleping seda ei nõua," sõnas Ojuland.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson tuletas meelde, et kõik Euroopa liidu riigid on omale võtnud rahvusvahelise kohustuse aidata taga kiusatud või sõja eest põgenenud inimesi.

"Eesti on olnud põgenike päritoluriik, ja teistpidi meil on ka moraalne sisetunne, et inimest, kes vajaks abi, peaks aitama," ütles Janson.

Eestis on puudu kuni 100 000 töökätt. Ettevõtja Raivo Vare leidis, aga et senise heaolutaseme säilitamiseks vajame täiendavat tööjõudu. Probleemi võivad leevendada siia saabuvad pagulased, keda tuleb tööeluks ette valmistada.

"On vaja haridust, on vaja koolitust, on vaja ettevalmistussüsteemi. On vaja integreerida inimesed võrgustikesse, on vaja panna nad reaalselt tööle. Sellepärast, et osa inimesi võib-olla ka küll on võimelised seda tegema, kuid nad ei ole selleks täna valmis," leidis Vare.

Parlamendierakondade juhtide hõreda esindusega debatil jäi kõlama, et välistööjõu sissetoomise asemel on teisigi võimalusi kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamiseks: tuleb vähendada bürokraatiat, soodustada sündivust, kutsuda Eestist lahkunud inimesed koju tagasi ja panustad tehnoloogia arengusse.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: