Arvamusfestivalil leiti, et Eesti peab haarama juhtrolli rändekriisi lahendamisel ({{commentsTotal}})

Kuigi Euroopa lõunapiire tabanud pagulaskriisi surve Eestis veel tunda pole, tuleb ka meil selleks valmis olla. Euroopa Liidu eesistujamaaks saav Eesti peab haarama initsiatiivi Euroopa Liidu ebaefektiivse rändepoliitika muutmiseks, leiti rändekriisi teemalisel arutelul

"See suur pagulaste mass, kes tuleb sisse üle Vahemere, jääb toppama nendesse Vahemere riikidesse. Kogu sealne vastuvõtusüsteem on ummistunud," ütles Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Rahva Ühtuse Erakonna esimees Kristiina Ojuland arvas aga, et Eestil pole mõtet tekitada pagulaste vastuvõtuga endale lisaprobleeme.

"Justnagu Eestil on mingi kohustus võtta vastu nüüd pagulasi, igasuguseid immigrante - see ei vasta tõele. Mitte üks Euroopa Liidu alusleping seda ei nõua," sõnas Ojuland.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson tuletas meelde, et kõik Euroopa liidu riigid on omale võtnud rahvusvahelise kohustuse aidata taga kiusatud või sõja eest põgenenud inimesi.

"Eesti on olnud põgenike päritoluriik, ja teistpidi meil on ka moraalne sisetunne, et inimest, kes vajaks abi, peaks aitama," ütles Janson.

Eestis on puudu kuni 100 000 töökätt. Ettevõtja Raivo Vare leidis, aga et senise heaolutaseme säilitamiseks vajame täiendavat tööjõudu. Probleemi võivad leevendada siia saabuvad pagulased, keda tuleb tööeluks ette valmistada.

"On vaja haridust, on vaja koolitust, on vaja ettevalmistussüsteemi. On vaja integreerida inimesed võrgustikesse, on vaja panna nad reaalselt tööle. Sellepärast, et osa inimesi võib-olla ka küll on võimelised seda tegema, kuid nad ei ole selleks täna valmis," leidis Vare.

Parlamendierakondade juhtide hõreda esindusega debatil jäi kõlama, et välistööjõu sissetoomise asemel on teisigi võimalusi kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamiseks: tuleb vähendada bürokraatiat, soodustada sündivust, kutsuda Eestist lahkunud inimesed koju tagasi ja panustad tehnoloogia arengusse.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Eestisse saabusid USA F-35 hävitajad
Uuendatud: 14:36 

ERR-i FOTOD LENNUKITE MAANDUMISEST ÄMARIS

Ivari IljaIvari Ilja

EMTA rektorikandidaatide seisukohad on debattide käigus ühtlustunud

EMTA rekotorikandidaatide debatil olid läbivateks küsimusteks kooli töö parem korraldamine ja rahastamine. Lõpliku valiku nelja kandidaadi vahel teeb kooli valimiskogu.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit alistas maailma 34. reketi ja jõudis Stuttgardis teise ringi

Eesti esireket Anett Kontaveit võitis kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril neljanda järjestikuse mängu ja jõudis teise ringi.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.