Arvamusfestivalil leiti, et Eesti peab haarama juhtrolli rändekriisi lahendamisel ({{commentsTotal}})

Kuigi Euroopa lõunapiire tabanud pagulaskriisi surve Eestis veel tunda pole, tuleb ka meil selleks valmis olla. Euroopa Liidu eesistujamaaks saav Eesti peab haarama initsiatiivi Euroopa Liidu ebaefektiivse rändepoliitika muutmiseks, leiti rändekriisi teemalisel arutelul

"See suur pagulaste mass, kes tuleb sisse üle Vahemere, jääb toppama nendesse Vahemere riikidesse. Kogu sealne vastuvõtusüsteem on ummistunud," ütles Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Rahva Ühtuse Erakonna esimees Kristiina Ojuland arvas aga, et Eestil pole mõtet tekitada pagulaste vastuvõtuga endale lisaprobleeme.

"Justnagu Eestil on mingi kohustus võtta vastu nüüd pagulasi, igasuguseid immigrante - see ei vasta tõele. Mitte üks Euroopa Liidu alusleping seda ei nõua," sõnas Ojuland.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson tuletas meelde, et kõik Euroopa liidu riigid on omale võtnud rahvusvahelise kohustuse aidata taga kiusatud või sõja eest põgenenud inimesi.

"Eesti on olnud põgenike päritoluriik, ja teistpidi meil on ka moraalne sisetunne, et inimest, kes vajaks abi, peaks aitama," ütles Janson.

Eestis on puudu kuni 100 000 töökätt. Ettevõtja Raivo Vare leidis, aga et senise heaolutaseme säilitamiseks vajame täiendavat tööjõudu. Probleemi võivad leevendada siia saabuvad pagulased, keda tuleb tööeluks ette valmistada.

"On vaja haridust, on vaja koolitust, on vaja ettevalmistussüsteemi. On vaja integreerida inimesed võrgustikesse, on vaja panna nad reaalselt tööle. Sellepärast, et osa inimesi võib-olla ka küll on võimelised seda tegema, kuid nad ei ole selleks täna valmis," leidis Vare.

Parlamendierakondade juhtide hõreda esindusega debatil jäi kõlama, et välistööjõu sissetoomise asemel on teisigi võimalusi kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamiseks: tuleb vähendada bürokraatiat, soodustada sündivust, kutsuda Eestist lahkunud inimesed koju tagasi ja panustad tehnoloogia arengusse.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: