Šveitsis ründas noaga mees rongireisijaid, üks ohvritest ja ründaja surid haiglas ({{commentsTotal}})

{{1471106647000 | amCalendar}}

Šveitsis ründas noaga relvastatud mees reisijaid ja süütas vaguni põlema. Kuus inimest sai viga ja nad viidi haiglasse, neist üks suri pühapäeval. Vigastada sai ka ründaja, kes suri samuti pühapäeval haiglas.

Sankt Galleni kantoni politsei teatel suri pärast rünnakut kriitilises seisundis viibinud 34-aastane naine pühapäeva hommikul.

Juhtum leidis aset laupäeva pärastlõunal Šveitsi idaosas asuvas St Gallenis. Rünnakus kahtlustatav on 27-aastane šveitslasest mees, kes viidi samuti haiglasse, kus ta pühapäeval suri, vahendas BBC.

Mees süütas vaguni süttiva vedelikuga ja seejärel ründas reisijaid noaga.

Ründaja oli visanud naise suunas eriti suure koguse süütevedelikku, mistõttu arvatakse, et võibolla oligi tema rünnakuobjekt. Politsei sõnul ei saa seda siiski kinnitada.

Põletus- ja noahaavadega on haiglas veel kaks meest vanuses 17 ja 50 aastat, 17- ja 43-aastane naine ning kuueaastane tüdruk.

Politsei väitel ei näi rünnak olevat suunatud ühe konkreetse inimese vastu. Veel ei ole selgunud, kas ründaja tundis oma ohvreid.

Rongirünnaku terroristlikud ja poliitilised motiivid on Šveitsi politsei esialgsete tõendite põhjal välistanud.

Rünnaku hetkel viibis politsei andmeil rongis kümneid inimesi.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merilin Pärli



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: