Ajaleht: Brexit võib lükkuda edasi 2019. aasta lõppu ({{commentsTotal}})

Suurbritannia ja Euroopa Liidu lipud.
Suurbritannia ja Euroopa Liidu lipud. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ehk nn Brexit võib lükkuda edasi 2019. aasta lõppu, sest Briti valitsus ja ametnikud on hetkel liiga "kaootilises" olukorras, et järgmise aasta alguses protsessiga algust teha, kirjutab ajaleht The Sunday Times oma allikatele viidates.

Suurbritannias 23. juunil toimunud rahvahääletusel kiideti napilt heaks Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust, kuid endiselt pole ühtset seisukohta, millal rakendada Euroopa Liidu lepingu artiklit 50 ehk millal alustada ametlikult kaks aastat kestva lahkumismenetlusega, vahendas Reuters.

Peaminister Theresa May, kes enne rahvahääletust toetas EL-is jätkamist ning kelle valituskabinetti kuulub nii Remain- kui ka Leave-kampaania taustaga ministreid, on selgelt öelnud, et käesoleva aasta sees 50. artiklit ei rakendata, sest Suurbritannia vajab tema sõnul veel aega ettevalmistusteks.

Sunday Timesi andmetel on aga valitsuse ministrid hoiatanud Londoni finantsmaailma ehk City esindajaid, et 50. artikli rakendamine 2017. aasta laguses on samuti vähetõenäoline, sest olukord valitsuses olevat praegu "kaootiline".

"Ministrid arvavad praegu, et 50. artikli rakendamine võib lükkuda edasi 2017. aasta sügisesse," ütles üks allikas, kes oli rääkinud sel teemal kahe olulise ministriga.

"Neil ei ole veel infrastruktuuri inimeste jaoks, keda nad palkama peavad. Nad ütlevad, et neile pole paigas isegi küsimusi, mille üle nad lõpuks Euroopaga vaidlema peaksid hakkama," lisas allikas.

Valitsuse pressiesindaja ütles ajalehe päringule vastates, et peaminister on öelnud väga selgelt, et Suurbritannia rahva otsuse edukas täitmine on tema valitsuse peamine prioriteet. Downing Street 10 kõneisik rõhutas, et EL-ist lahkumise jaoks on loodud valitsuses ka eraldi ametikohad ja läbirääkimiste jaoks eraldi osakond.

Suurbritannia valitsuses loodi pärast May ametisse asumist kaks uut ministrikohta - nn Brexiti ministriks sai David Davis ja rahvusvahelise kaubanduse ministriks Liam Fox. Mõlemad mehed kuulusid nende Konservatiivse Partei poliitikute hulka, kes toetasid EL-ist lahkumist.

Samas on aga teada, et Davisel on õnnestunud palgata vähem kui pool vajalikest 250 ametnikust. Foxi seis on aga veelgi hullem - uute kaubanduslepingute asjus on vaja läbirääkimiste jaoks tööle võtta umbes 1000 inimest, seni on õnnestunud värvata vaid 100 ametnikku.

Mitmed Euroopa Liidu juhid on öelnud, et Suurbritannia peaks lahkuma Euroopa Liidust nii kiiresti kui võimalik, et vältida pikka teadmatuse perioodi. Samas on mitteametlikult hakatud Euroopa pealinnades mõistma, et kahe-aastane aken hakkab Brexiti jaoks liiga kitsaks jääma.

Toimetaja: Laur Viirand



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: