Lääne-Harjumaal ja Läänemaal on ühinemas viis omavalitsust ({{commentsTotal}})

Lääne-Harjumaal ja Läänemaal ühinevad 5 omavalitsust, kus elanikke kokku umbkaudu 11 000. Uue valla nimeks saab tõenäoliselt Lääne-Harju vald, kuid nii nime kui ka ühinemislepingu peavad veel kinnitama liituvate omavalitsuste volikogud.

Omavalitsustel on selja taha jäänud neli läbirääkimisvooru, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Jutud on omavalitsusjuhtide sõnul juba üsna konkreetseks läinud. On arutatud näiteks, kuidas oleks kõige otstarbekam korraldada hariduselu ja milline peaks olema ühistranspordi logistika. Homme saadakse kokku Padisel ning vaadatakse üle ühinevate omavalitsuste võlad ja investeerimiskavad.

"Tähtsamates küsimustes oleme saavutanud väga häid tulemusi. Kõik on optimistlikult meelestatud, kõik on kaasas. Ma arvan, et rahaasjadele otsa vaatamine, finantsanalüüs ei tekita meil ka probleeme. koos edasi minna," selgitas Keila vallavanem Jaan Alver.

Kevadel tegi Keila vald ettepaneku Keila linnale, Padise vallale, Vasalemma vallale, Paldiski linnale ja Nõva vallale Läänemaalt alustada liitumisläbirääkimisi. Keila linn otsutas jätkata iseseisvana. Ülejäänud viimistlevad juba ühinemislepingut.

"Samas me anname endale aru, et mitte midagi ei taga selle liitumislepingu täitmist. Ma ei kujuta ette, mis selle tagab, kui mingi punkt seal täitmata jääb. Meie soovid on, et vald areneks samaviisi edasi nagu ta siiani on liikunud ja mingeid tagasilööke ei tuleks," rääkis Vasalemma vallavanem Mart Mets.

Läbirääkimiste üheks küsimuseks oli ka see, et kas vallavanema ja volikogu tööruumid jäävad Keilasse või Paldiskisse. Ehk et, kumb linn on suure valla pealinn. Keila vallavalitsus asub praegu Keila linnas. Keila linn aga ühinevate omavalitsuste hulka ei kuulu.

"Leidsime, et uue omavalitsuse täitevvõim võiks ikkagi resideeruda Keila linnas, kus on hetkel ka Keila valla administratsioon. Ja sealjuures mingi osa volikogude tasandil võiks resideeruda ka Paldiski linnas. Meil on niisugune kahasse jaotus," sõnas Keila vallavanem Alver.

Paljudel valdadel läheb ühinemine üle kivide ja kändude. Vasalemma vallavanem Mets aga tunnistas, et tema võtab haldusreformi rahulikult.

"See on nagu ülemaailmne kliimasoojenemine, et kui ta tuleb, siis ta tuleb ja selleks tuleb võimalikult hästi valmistuda. Aga kas ma olen sellega - haldusreformi seisukohtadega või seadusega - rahul ja nõus, selle ma jätan oma teada," märkis Mets.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema