Filipiinidel protestitakse ekspresident Marcose ümbermatmise vastu ({{commentsTotal}})

Filipiinidel avaldas ligi 2000 inimest meelt plaani vastu matta ekspresident Ferdinand Marcose säilmed pealinn Manilas asuvale kangelaskalmistule. Meeleavaldajate sõnul on verise diktaatori ümbermatmine küüniline ja solvav tema diktatuuri ohvrite suhtes.

Marcose diktatuuri ajal kannatanute viha vallandas president Rodrigo Duterte otsus Marcose surnukeha tema eramausoleumist kangelaskalmistule üle tuua, vahendas Aktuaalne kaamera".

Praegune president, kes on samuti kurikuulsaks saanud oma erakordselt jõhkrate meetodite pärast narkomaania väljajuurimisel, peab oma eelkäija sängitamist kangelaskalmistule põhjendatuks, sest tegu on Filippiinide sõduriga.

1965. aastal võimule saanud Marcos kehtestas oma võimu kindlustamiseks 1972. aastal eriolukorra ning hakkas oma kriitikuid ja muid teisitimõtlejaid taga kiusama, kuni ta 1986. aastal rahvaülestõusuga võimult kõrvaldati.

"Kuidas me saame edasi minna õiglust jalule seadmata? Mul on sõpru, kes jäid kadunuks või tapeti, naisi vägistati, inimesi sunniti vaikima ja neile ei antud õigust. Edasi minna? Ei, nii on ikka raske edasi minna," nentis diktatuuriohver ja meeleavaldaja Aida Santos.

Tõsi on, et enamik kangelaskalmistule maetud 40 000 inimesest on sõjaväelased ning Teises maailmasõjas ohtralt ordeneid teeninud Marcos sobiks selle poolest nende hulka.

Protestijad tuletavad aga meelde, et kalmistu statuut keelab sinna matta oma väärikuse kaotanud ning häbisse langenud isikuid.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: