Korsikal puhkes kohalike ja immigrantide vahel massikaklus, käiku läksid ka kirved ja harpuunid ({{commentsTotal}})

Meeleavaldajad Bastias.
Vaata galeriid
11 pilti
Foto: Meeleavaldajad Bastias. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Prantsusmaale kuuluval Korsika saarel läks laupäeva õhtul veriseks massikakluseks kohalike noorukite ja Põhja-Aafrika päritolu sisserändajate vahel. Sündmuste tagajärjel sai vigastada vähemalt viis inimest ning põlema pandi kolm autot.

Prokuratuuri andmetel sai tüli Haute-Corse'i departemangus Sisco külas alguse sellest, et sisserändajate perekondadele ei meeldinud, kui inimesed rannapiirkonnas fotoaparaate kasutasid, vahendasid Le Figaro, Le Monde, BBC jt.

Kakluse käigus loobiti pudeleid ja kive ning kohaliku meedia andmetel kasutasid kaklejad arvete õiendamiseks ka kirveid ja harpuune.

Juhtunu tõttu kogunes pühapäeval departemangu pealinnas Bastias sadu meeleavaldajaid ning märulipolitseil tuli neid hoida eemal linnaosast, kus osa kakluses osalenud isikutest elab.

Prokuratuuri kinnitusel on kolm vigastatut juba haiglast välja saanud ning kaks saavad samuti üsna varsti koju.

Prantsusmaa meedia väitel oli tüli põhjuseks see, et teismelised tegid rannas fotosid nn burkiinisid ehk kogu keha katvaid ujumisriideid kandvatest mosleminaistest.

Kirved ja harpuunid

Ajalehe Le Figaro andmetel ründas osa suplusseltskonnas olnud meestest kohalikke teismelisi, kusjuures rünnaku käigus kasutati ka kirveid.

Sisco meer Ange Vivoni rääkis ajakirjanikele, et pärast seda, kui üks kohalik teismeline pussitada sai, läksid nii pussitatu pere kui ka ülejäänud külaelanikud randa.

Sündmuskohal puhkenud vägivallas said kaks teismeliste vanemat harpuunirünnaku tagajärjel haavata. Külaelanikud panid omakorda põlema immigrantidest suplejate autod.

Ajalehe andmetel sai üks mees, kelle poeg oli varem läbi pekstud, isegi kaks korda harpuuniga pihta. Ka immigrantide suplusseltskonnast sai kaks isa kakluse käigus vigastada.

Nii Korsika juhid kui ka Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve on juhtunu hukka mõistnud ning kutsunud inimesi üles rahunema.

Korsika on varemgi vägivallajuhtumitega tähelepanu pälvinud

Kuigi mitmel pool Prantsusmaal on suhted kohalike elanike ja islamimaadest pärit sisserändajate vahel vägagi pingelised, eriti pärast viimaste aastate terrorirünnakuid, on Korsika paistnud kogukondadevahelise vägivalla poolest eriti silma.

Näiteks eelmise aasta detsembris puhkesid Korsika pealinnas Ajaccios päevi kestnud islamivastased massirahutused, mille raames pandi põlema ka üks moslemite palveruum. Massirahutuste lainele oli eelnenud juhtum, kui Jardins de l'Empereuri nimelises immigrantide linnaosas ründasid mosleminoorukid väljakutsele saabunud tuletõrjujaid ja politseinikke.

Veebruaris aga tulistati automaadist üht moslemitavadele vastavat halal-liha müüvat toidupoodi.

Korsika olukorda mõjutab ka saare enda keeruline ajalugu ning sealsed separatismiilmingud, mis on aastakümnete jooksul aeg-ajalt ka vägivaldse vormi võtnud. Viimastel piirkondade valimistel saatis edu kohalikke rahvuslasi ning rahvuslaste partei sai esimest korda ajaloos võimule.

Toimetaja: Laur Viirand



NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.