Korsikal puhkes kohalike ja immigrantide vahel massikaklus, käiku läksid ka kirved ja harpuunid ({{commentsTotal}})

Prantsusmaale kuuluval Korsika saarel läks laupäeva õhtul veriseks massikakluseks kohalike noorukite ja Põhja-Aafrika päritolu sisserändajate vahel. Sündmuste tagajärjel sai vigastada vähemalt viis inimest ning põlema pandi kolm autot.

Prokuratuuri andmetel sai tüli Haute-Corse'i departemangus Sisco külas alguse sellest, et sisserändajate perekondadele ei meeldinud, kui inimesed rannapiirkonnas fotoaparaate kasutasid, vahendasid Le Figaro, Le Monde, BBC jt.

Kakluse käigus loobiti pudeleid ja kive ning kohaliku meedia andmetel kasutasid kaklejad arvete õiendamiseks ka kirveid ja harpuune.

Juhtunu tõttu kogunes pühapäeval departemangu pealinnas Bastias sadu meeleavaldajaid ning märulipolitseil tuli neid hoida eemal linnaosast, kus osa kakluses osalenud isikutest elab.

Prokuratuuri kinnitusel on kolm vigastatut juba haiglast välja saanud ning kaks saavad samuti üsna varsti koju.

Prantsusmaa meedia väitel oli tüli põhjuseks see, et teismelised tegid rannas fotosid nn burkiinisid ehk kogu keha katvaid ujumisriideid kandvatest mosleminaistest.

Kirved ja harpuunid

Ajalehe Le Figaro andmetel ründas osa suplusseltskonnas olnud meestest kohalikke teismelisi, kusjuures rünnaku käigus kasutati ka kirveid.

Sisco meer Ange Vivoni rääkis ajakirjanikele, et pärast seda, kui üks kohalik teismeline pussitada sai, läksid nii pussitatu pere kui ka ülejäänud külaelanikud randa.

Sündmuskohal puhkenud vägivallas said kaks teismeliste vanemat harpuunirünnaku tagajärjel haavata. Külaelanikud panid omakorda põlema immigrantidest suplejate autod.

Ajalehe andmetel sai üks mees, kelle poeg oli varem läbi pekstud, isegi kaks korda harpuuniga pihta. Ka immigrantide suplusseltskonnast sai kaks isa kakluse käigus vigastada.

Nii Korsika juhid kui ka Prantsuse siseminister Bernard Cazeneuve on juhtunu hukka mõistnud ning kutsunud inimesi üles rahunema.

Korsika on varemgi vägivallajuhtumitega tähelepanu pälvinud

Kuigi mitmel pool Prantsusmaal on suhted kohalike elanike ja islamimaadest pärit sisserändajate vahel vägagi pingelised, eriti pärast viimaste aastate terrorirünnakuid, on Korsika paistnud kogukondadevahelise vägivalla poolest eriti silma.

Näiteks eelmise aasta detsembris puhkesid Korsika pealinnas Ajaccios päevi kestnud islamivastased massirahutused, mille raames pandi põlema ka üks moslemite palveruum. Massirahutuste lainele oli eelnenud juhtum, kui Jardins de l'Empereuri nimelises immigrantide linnaosas ründasid mosleminoorukid väljakutsele saabunud tuletõrjujaid ja politseinikke.

Veebruaris aga tulistati automaadist üht moslemitavadele vastavat halal-liha müüvat toidupoodi.

Korsika olukorda mõjutab ka saare enda keeruline ajalugu ning sealsed separatismiilmingud, mis on aastakümnete jooksul aeg-ajalt ka vägivaldse vormi võtnud. Viimastel piirkondade valimistel saatis edu kohalikke rahvuslasi ning rahvuslaste partei sai esimest korda ajaloos võimule.

Toimetaja: Laur Viirand



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: