Euroopa tegeleb välisminister Cavusoglu sõnul Türgi alandamisega ({{commentsTotal}})

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu.
Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Välisminister Mevlüt Çavuşoğlu süüdistas esmaspäeval ajalehele Bild antud usutluses Euroopa riike Türgi alandamises ja kordas oma valitsuse nõudmist viisavaba reisimise kehtestamise osas vastutasuks sisserändajate voo peatamisele.

"Türgi inimesed on pärast riigipöördekatset traumeeritud," ütles Çavuşoğlu. "Selle asemel, et Türgit aidata, alandavad Euroopa rahvad meid."

Çavuşoğlu kinnitusel tegi Türgi tohutuid pingutusi, et täita Euroopa Liiduga liitumise tingimusi ja vastutasuks saadi ühenduselt vaid "ähvardusi, solvanguid ja täielikku eraldamist". "Ma küsin endalt, et mis kuriteo me oleme korda saatnud? Miks selline vaenulikkus?" jätkas välisminister.

Çavuşoğlu sõnul on migratsioonileppega kõik selge, kui üks pool ei täida seda.

"On selge - kas me täidame kokkuleppeid mõlemapoolselt või me heidame need kõrvale," tõdes Çavuşoğlu küsimuse peale, kas Türgi lubab sadu tuhandeid sisserändajaid tulevikus Kreekasse liikuda.

Türgi välisminister ütles päev pärast president Recep Tayyip Erdoğani sümboolset Venemaa-visiiti, et türklaste usaldus EL-i vastu on nurjunud riigipöörde valguses "kahjuks märkimisväärselt vähenenud". Tema sõnul on Türgi toetus EL-ile langenud 20 protsendi võrra.

Ühendriikides elav türklasest islamivaimulik Fethullah Gülen, keda Türgi võimud süüdistavad läinudkuise nurjunud putši korraldamises, kutsus reedel korraldama riigipöörde suhtes rahvusvahelist juurdlust. Gülen lükkas Prantsuse päevalehe Le Monde laupäeval ilmuvas numbris tagasi Türgi süüdistused riigipöördekatse korraldamises eesmärgiga kukutada president Recep Tayyip Erdoğan.

Türgi võimud on mässuliste sõjaväelaste rühmituse putšikatse järel asunud puhastama riigiaparaati ning meediat Güleni väidetavatest toetajatest. Vahistanud on 18 000 inimest, enamik neist sõjaväelased. Kümneid tuhandeid inimesi on vallandatud töökohtadelt kohtusüsteemis, meedias, haridusasutustes, tervishoiusektoris, sõjaväes ja kohalikes omavalitsustes.

Allikas: AFP-STT-BNS



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: