Saksamaal arutatakse endiselt EL-i kodanike relvajõududesse värbamist, eestlasi plaan tõenäoliselt ei puudutaks ({{commentsTotal}})

Bundeswehr.
Bundeswehr. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Saksamaa kaitseministeerium avaldas juulis dokumendi, millega pandi paika lähituleviku plaanid riigikaitses. Üheks palju vastukaja saanud ideeks on nn võõrleegioni loomine ehk plaan hakata Bundeswehri ridu täitma ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikega.

Nn Valge paberi kohaselt on eesmärgiks tagada, et Saksamaa relvajõududes oleks 170 000 sõdurit, ning hetkel seistakse küsimuse ees, kuidas leida lahendus kaadripuudusele, mis on seotud viis aastat tagasi tehtud otsusega ajateenistus kaotada. Üheks võimaluseks on näiteks see, kui Bundeswehris saaksid teenida ka teiste EL-i liikmesriikide kodanikud, vahendasid Deutsche Welle ja Yle.

Praeguste seaduste kohaselt saavad Bundeswehris teenida vaid Saksamaa kodanikud.

Kaitseministeeriumi hinnangul oleks aga teiste EL-i liikmesriikide kodanike liitumine Saksa relvajõududega praktikas üsna lihtsalt korraldatav.

"Euroopa Liidu kodanikel, nii meestel kui ka naistel, on üsna sarnane hariduslik taust ja vähe kultuurilisi erinevusi," kommenteeris ministeeriumi pressiesindaja, kelle sõnul oleks peamiseks nõudmiseks saksa keele oskus, mis jääb endiselt põhiliseks eelduseks Bundewswehris teenivatele inimestele.

Ekspert: kohustusliku ajateenistusega riigid jääksid värbamisplaanidest välja

Enne vajalikku seadusemuudatust tuleb arvestada aga mitmete asjaolude ja seisukohtadega.

Esiteks peaksid ka teised liikmesriigid andma tagasisidet, mida nad arvavad sellest, kui Bundewswehri uksed oleksid ka nende kodanikele avatud.

Eriti oluline on näiteks analüüsida seda, kuidas tuleks suhtuda teiste riikide reservväelastesse, kellel peaks tekkima soov Bundeswehris teenida.

Saksamaa parlamendi sõjalise õiguse ekspert Hans-Peter Bartels arvas, et tõenäoliselt väga palju välismaalastest huvilisi Saksamaa relvajõududesse ei tuleks, seda eelkõige keelebarjääri tõttu.

"Lisaks on ees ka hulk juriidilisi probleeme. Näiteks riigid, kus on kohustuslik ajateenistus, oleksid loomulikult Saksa armee värbamisplaanidest väljapool," rääkis Bartels.

Euroopa Liidu riikidest on kohustuslik ajateenistus Soomes, Eestis, Taanis, Kreekas, Austrias ja Küprosel.

Nn võõrleegioni plaani vastu on sõna võtnud ka Saksa relvajõudude liit Deutschen BundeswehrVerband (DBwV) ehk organisatsioon, mis esindab praeguste ja endiste Saksa sõdurite ja nende perede huve.

DBwV hinnangul on rahva ja sõduri vahel eriline usalduslik suhe ning et sõdur ei ole lihtsalt üks amet teiste ametite seas. Liidu esimehe Andre Wüsteri sõnul tuleb poliitikutele pidevalt meelde tuletada, et sõduri identiteedi osaks on märkimisväärsed rahvuslikud eripärad ja seda hoolimata ühistest euroopalikest väärtustest.

Toimetaja: Laur Viirand



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: