Annela Laaneots: Jõksi repliik näitab, et ta juhiks Eesti karile ({{commentsTotal}})

Mailis Reps, Allar Jõks ja Siim Kallas Arvamusfestivali presidendidebatil.
Mailis Reps, Allar Jõks ja Siim Kallas Arvamusfestivali presidendidebatil. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Presidendikandidaat Allar Jõks paljastas reedel Arvamusfestivali debatis labase repliigiga enda šovinistliku olemuse - kui ühiskond peaks joonduma tema väärtushinnangute järgi, juhataks ta meid karile, kirjutab Eesti Päevalehes kommunikatsiooniõppejõud Annela Laaneots.

"Jõksi lause võtab kokku kõik, mis Eesti naisi tagasi hoiab," märgib Laaneots esmaspäeval ilmunud kommentaaris.

"Meenutame: ta viskas peaaegu möödaminnes Mailis Repsile, et ei saa temaga ühtida, sest oma naine on kaasas. Tegemist polnud mingi pisiasjaga. Me lihtsalt ei tohi saada presidenti, kes lubab endale sellist labast ja isegi nilbet repliiki," kirjutab Laaneots. "Eesti president peab olema Eestile vaimne majakas. Eestile, kus kõrgharidusega naisi on rohkem kui kõrgharidusega mehi, aga kus samal ajal on üks Euroopa suuremaid palgalõhesid ja tippjuhtide seas annab naisi tikutulega otsida."

"Kuidas saaks presidendiametis olla inimene, kes ei taju oma väärtuslikku rolli kogu rahva vaimse liidrina, vaid lubab endale kõige krooniks veel presidendidebatis sellist alandavat repliiki naissoost vastaskandidaadi arvel?" küsib Laaneots "Ühiskonnas on väga olulisi väärtusi ja neid peaks vaimse liidrina kandma ka riigipea."

Laaneots tõdeb, et juba kõlavad väited, et Jõks eksis või libastus ja see „oli vaid nali”. "Ent nalja tehes paljastus inimese olemus. Kujutlege presidenti, kes kannab vaimse majakana selliseid väärtushinnanguid naiste, seega poole Eesti kohta!"

"Suure rahvusvahelise korporatsiooni Eesti, Läti ja Leedu endise valdkonnajuhina kinnitan samuti, et juhtkonna koosolekutel ei kõlanud kunagi naissoost juhtkonnaliikmete aadressil isegi väikese seksistliku alatooniga repliike," kitrjutab Laaneots. "Kogu aeg oli fookuses sisu, kompetents. Ja naisjuhte oli seal päris mitu. Siit saab edasi arendada mõtet, miks Eesti naised jõuavad kõrgetele kohtadele just rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eestis tegutsevates rahvusvahelistes organisatsioonides, ent muidu Eestis üldiselt eriti mitte."

Reedesel presidendikandidaatide debatil, mida kandis otse üle ERR, rääkisid presidendiks pürgijad presidendi valimissüsteemist, kui Allar Jõks teatas, et jõudis järeldusele, et presidenti peaks siiski valima rahvas. Mailis Reps nõustus Jõksiga ja ütles: "Ma usun, et ma ühtin siinkohal Allar Jõksiga."

Jõks ütles seepeale: "Mailis, sa ütlesid, et ühtid minuga, aga mul on täna naine kaasas."

Jõksi kommentaar tõi kaasa pahameeletormi sotsiaalmeedias, kus see paljude avaliku elu tegelaste poolt hukka mõisteti.

Jõks palus laupäeval oma ametlikul Facebooki kontol vabandust. "Head toetajad. Vabandan eilse ebaõnnestunud nalja eest. Olen ka Mailisega otse suhelnud ning vabandanud, meie vahel paksu verd ei ole," seisis Jõksi seinal.

Toimetaja: Anvar Samost



OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: