Annela Laaneots: Jõksi repliik näitab, et ta juhiks Eesti karile ({{commentsTotal}})

Mailis Reps, Allar Jõks ja Siim Kallas Arvamusfestivali presidendidebatil.
Mailis Reps, Allar Jõks ja Siim Kallas Arvamusfestivali presidendidebatil. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Presidendikandidaat Allar Jõks paljastas reedel Arvamusfestivali debatis labase repliigiga enda šovinistliku olemuse - kui ühiskond peaks joonduma tema väärtushinnangute järgi, juhataks ta meid karile, kirjutab Eesti Päevalehes kommunikatsiooniõppejõud Annela Laaneots.

"Jõksi lause võtab kokku kõik, mis Eesti naisi tagasi hoiab," märgib Laaneots esmaspäeval ilmunud kommentaaris.

"Meenutame: ta viskas peaaegu möödaminnes Mailis Repsile, et ei saa temaga ühtida, sest oma naine on kaasas. Tegemist polnud mingi pisiasjaga. Me lihtsalt ei tohi saada presidenti, kes lubab endale sellist labast ja isegi nilbet repliiki," kirjutab Laaneots. "Eesti president peab olema Eestile vaimne majakas. Eestile, kus kõrgharidusega naisi on rohkem kui kõrgharidusega mehi, aga kus samal ajal on üks Euroopa suuremaid palgalõhesid ja tippjuhtide seas annab naisi tikutulega otsida."

"Kuidas saaks presidendiametis olla inimene, kes ei taju oma väärtuslikku rolli kogu rahva vaimse liidrina, vaid lubab endale kõige krooniks veel presidendidebatis sellist alandavat repliiki naissoost vastaskandidaadi arvel?" küsib Laaneots "Ühiskonnas on väga olulisi väärtusi ja neid peaks vaimse liidrina kandma ka riigipea."

Laaneots tõdeb, et juba kõlavad väited, et Jõks eksis või libastus ja see „oli vaid nali”. "Ent nalja tehes paljastus inimese olemus. Kujutlege presidenti, kes kannab vaimse majakana selliseid väärtushinnanguid naiste, seega poole Eesti kohta!"

"Suure rahvusvahelise korporatsiooni Eesti, Läti ja Leedu endise valdkonnajuhina kinnitan samuti, et juhtkonna koosolekutel ei kõlanud kunagi naissoost juhtkonnaliikmete aadressil isegi väikese seksistliku alatooniga repliike," kitrjutab Laaneots. "Kogu aeg oli fookuses sisu, kompetents. Ja naisjuhte oli seal päris mitu. Siit saab edasi arendada mõtet, miks Eesti naised jõuavad kõrgetele kohtadele just rahvusvahelistes organisatsioonides ja Eestis tegutsevates rahvusvahelistes organisatsioonides, ent muidu Eestis üldiselt eriti mitte."

Reedesel presidendikandidaatide debatil, mida kandis otse üle ERR, rääkisid presidendiks pürgijad presidendi valimissüsteemist, kui Allar Jõks teatas, et jõudis järeldusele, et presidenti peaks siiski valima rahvas. Mailis Reps nõustus Jõksiga ja ütles: "Ma usun, et ma ühtin siinkohal Allar Jõksiga."

Jõks ütles seepeale: "Mailis, sa ütlesid, et ühtid minuga, aga mul on täna naine kaasas."

Jõksi kommentaar tõi kaasa pahameeletormi sotsiaalmeedias, kus see paljude avaliku elu tegelaste poolt hukka mõisteti.

Jõks palus laupäeval oma ametlikul Facebooki kontol vabandust. "Head toetajad. Vabandan eilse ebaõnnestunud nalja eest. Olen ka Mailisega otse suhelnud ning vabandanud, meie vahel paksu verd ei ole," seisis Jõksi seinal.

Toimetaja: Anvar Samost



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: