Kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursi võitis „Teekond“ ({{commentsTotal}})

{{1471259652000 | amCalendar}}

Kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärgi ideekonkursi võitis arhitektuuribüroo JVR lahendusega "Teekond".

"Võidutöö järgi rajatav memoriaal koosneb kahest osast, millest üks on „Teekond“ ja teine „Koduaed“ (autorid: Kalle Vellevoog, Jaan Tiidemann, Tiiu Truus, Martin Prommik ja Lidia Zarudnaja). Selleks, et jõuda koduaeda, tuleb võtta ette teekond. Et asuda teekonnale, tuleb lahkuda koduaiast," teatas Riigi Kinnisvara.

Teekonda tähistab pikk must tunnelilaadne sirge koridor, mille seintel on tahvlid kommunismiohvrite nimedega. Nimetahvlite kõrval ja kohal on ilma nimedeta tahvlid, mis sümboliseerivad lisaks nimetatud ohvritele ka teisi nimeta kommunismi ohvreid. Tahvlid viitavad süsteemi lahterdavale olemusele. Iga tahvel on nummerdatud ning sellel on 50 nime.

Koduaed on süvistatud nõkku, mille keskel on väljak mida ümbritsevad nõlvadele istutatud õunapuud. Need õunapuudega nõlvad eraldavad väljaku ümbritsevast. Väljaku servas kõrgub tume ristküliku kujuline tahukas, mille ees ja ümber saab pidada mälestusüritusi. Väljaku põrandaks on betoonpind, millel on laia põrandalauda meenutav muster, mis viitab kodu põrandale.

Järgmisena korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjalt. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on 200 000 eurot. Summale lisandub käibemaks.

Kommunismiohvrite memoriaali ja ohvitseride mälestusmärk rajatakse Tallinnasse Maarjamäele Kadrioru ja Pirita vahelisele Lasnamäe panganeemiku alumisele terrassile. Mälestuspaigas leiab äramärkimist kommunistliku režiimi tegevuse tõttu enam kui 20 000 elu kaotanud isikut, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata.

Kompleks saab olema ajas kestev, ilmastiku- ja vandaalikindel, kergesti hooldatav ja esinduslik.

Memoriaali ehitusmaksumuseks on planeeritud kuni 4,45 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Memoriaali kavandamist rahastatakse Eesti represseeritute abistamise fondi ning riigieelarvelistest vahenditest. Ehitustöid rahastatakse riigieelarvest.

Võidutöö:

 



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: